Haridusteema läks tuliseks

Foto: Tambet Allik Foto: Saarte Hääl

Kuressaare linnavolikogus juhtus eile, et volikogu esimees pidi arutama-vaidlema läinud volinikke kõva häält tehes koguni korrale kutsuma. Arutusel oli Kaarma valla ja Kuressaare linna ühise haridusruumi võimalik jätkamine või lõpetamine.

Juba kuid vindunud ja eriarvamuste taha jäänud vaidlus Kuresaare ja Kaarma ühtse haridusruumi muudatuste liikus eile veidigi edasi, vaatamata sellele, et Kuressaare linnavolikogu esimees Toomas Takkis katkestas ühtse haridusruumi läbirääkimiste teemalise arutelu ilmselge infosulu tõttu.

Haridusruumi lepingu eelnõu jõudis volinike lauale vaid 22 tundi enne istungi algust. Seal oli kirjas, et tuleb alustada läbirääkimisi ning juhul kui kokkuleppele ei saada, lõpeb leping 31.12.2015. Kuigi linnavalitsus serveerib praegu toimuvat kui läbirääkimisi, on tegelik arvamus see, et leping sellisel kujul tuleks lõpetada ja siis proovida asjas uuesti kokku leppida. Üks Saarte Häälega vestelnud volinik kasutas näiteks väljendit “sotsiaaldemokraatlik pehmus” ja oli seisukohal, et asjadest tuleks rääkida rohkem otsekõnes.

Liiga palju kahtlejaid

Esmalt tõstataski teema opositsionäär Anton Teras, seades kahtluse alla vähese etteteatamise seaduslikkuse. Selle väite pareeris linnasekretär Eero Lapp ja punkt hääletati ikkagi päevakorda. Kuid juba pärast linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Tiia Leppiku (fotol paremal) selgitust hakkasid kostma hääled, et infot on liiga vähe.

Esmalt tegi ettepaneku lükata asi detsembrisse Toivo Alt, seejärel Tambet Kikas. Mart Mäeker arvas küll, et pole mõtet niigi venima jäänud asja veelgi venitada. Hetkel, mil arvamuste avaldamine muutus läbisegi vatramiseks, koputas volikogu esimees Toomas Takkis lauanurgale ja tegi teatavaks otsuse, et eelnõu lugemine katkestatakse. Saarte Häälele ütles ta, et tegelikult oligi vaja see eelnõu päevakorda suruda, et esimene vaht välja lasta. Enda sõnul oli ta enam kui kindel, et hääletamiseni ei jõuta.

Eelnõu lugemise katkestamisele eelnesid korralikud sõnavõtud, kus pilluti süüdistusi hämamises ja valimisvõitluse korraldamises. Esmalt selgitas Tiia Leppik, mis on mured. Selgus, et juba märtsikuust on proovitud Kaarma vallaga kokku leppida, kuid ühise laua taga sellest asja ei saa. Edasiliikumine oli toimunud alles siis, kui tema koos vallavanem Andres Tinnoga teemat nelja silma all arutas. “Ma südamest loodan, et me jõuame kokkuleppele,” märkis Leppik.

Omavahel ei klapita

Sõna saanud Andres Tinno (fotol vasakul) märkis samuti, et edasiminek järgnes alles sellele jutuajamisele. Tinno märkis suurema seltskonnaga läbirääkimiste kohta, et need sumbuvad tavaliselt vaidlusse ja süüdistustesse. “Pole millestki rääkida, kui ettepanekuid ei tehta,” viskas Tinno kivi linnavalitsuse kapsaaeda.

Samuti märkis ta ära linna käitumise investeeringute nõudmisel, kus näiteks Ida-Niidu lasteaia jaoks taheti sellist summat, mida ükski vallajuht isegi õudusunenägudes ei näe. Tinno lisas, et tema arust on tegemist puhtalt valimisvõitlusega.

Teadupoolest kandideerib Lääne-Saare valla valimistel ka praegune abilinnapea Taavi Kurisoo. Tinno tõi paralleeli europarlamendi valimiste ajaga, kui linnpea hakkas enne valimisi hirmsasti ühinemisasja ajama ja segadust tekitama samal ajal, mil kolme valla ühinemine käimas.

Omamoodi näite tõi ka opositsionäär Anton Teras, kes kirjeldas linna ja Kaarma valla delegatsiooni viimast kohtumist. See olevat lõppenud Tiia Leppiku sõnadega, et siseministeeriumist tuleks küsida arvamust, kas haridusruumi leping kehtib ka uue valla tingimustes. Samas selgus hiljem, et abilinnapea Taavi Kurisoo oli seda arvamust küsinud juba septembris ja ministeeriumist öeldi, et leping kehtib edasi, mis oli linnavalitsusele ilmselgelt halb uudis. Seda fakti Kaarma valla esindajatele teatavaks ei tehtud.

Tiia Leppik ütles, et nemad teadsid sellest arvamusest, kuid see ei ole ministeeriumi ametlik seisukoht, vaid lihtsalt ühe juristi arvamus. “Loomulikult teeb ministeerium kõik, et vallad ühineksid,” arvas Leppik ja märkis, et nüüd on küsitud ka ametlikku seisukohta, kuid seda pole veel saadud.

Tiia Leppiku sõnul tuleb teema volikogusse tagasi detsembris. Enne seda käib see läbi komisjonidest.

---

Kuressaare ja Kaarma ühine haridusruum

Kuressaarel ja Kaarmal on ühtne haridusruum olnud aastast 2007. Juba siis lepiti kokku, et kahe omavalitsuse lapsed saavad lasteaia- ja koolihariduse osas võrdse kohtlemise osaliseks ning omavalitsused osalevad koos investeeringute tegemises ja tegevuskulude kandmises proportsionaalselt. Aastal 2011 tehti lepingus muudatus, et investeeringute osas arvestatakse Kaarma valla puhul vaid põhikooli õpilaste osa.

Nüüd on olukord muutunud. Linna seisukoht on, et Kaarma valla laste osakaal on kasvanud ja linna lastel on sellevõrra raskem. Seda eriti lasteaiakohtade osas. Palju leebemad pole probleemid ka hariduses. Samas kurdab linn, et lasteaiakohtade arvu suurendamine ja kõik muud laste arvu suurenemisega seotud probleemid on jäänud linna lahendada. Lisades siia veel selle, et Kaarma vald lõpetab tegevuse ja tekib Lääne-Saare vald, on linnavalitsus seisukohal, et leping tuleb ümber vaadata. Kaarma vald rõhub jällegi sellele, et investeeringud on suured ja raha maksmisele tuleks läheneda mõistlikumalt.