Ajakaja: Kui tormide vahele jääb torm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile ulus tuul mu Tallinna kodu akna taga terve päeva. Juba teab mitmendat korda sel talvel. Ei mäleta teist sellist aastat, kus torme nii sageli ja nii palju oleks olnud.
Lisaks looduse korraldatud tormidele on meie ümber ka inimeste korraldatud torme. Pean siin silmas eelkõige sõda Ukrainas, kuid ka muid tormlemisi – nii inimestevahelistes suhetes kui ka igapäevastes tegemistes. Tasakaal on paigast ära.
Mõtted ja teod on kantud meeleheitest, hullumeelsusest, halba energiat on me ümber rohkem kui kunagi varem.
Eelmise nädala meediast noppisin ühe eriti vastiku mõtte – Leedu presidendi suust. Mõtte, et Ukraina järel jõuab järg Balti riikide kätte. Võib-olla on pragmaatiline ohte ette näha ja valmistuda. Kuid võib-olla oleks mõistlik asja ka mitte sõnuda, et nii mõtteenergiaga halba esile manada?
Mõni aeg tagasi suhtlesin Ukrainast pärit inimestega, kellele oli sõja tulek selge juba paar aastat tagasi. Hirmutav teadmine, ja veelgi hullem – elada selle teadmisega ja oodata, millal algab. Meie loodame NATO peale. Märgid on õhus siingi – NATO staapide loomine, sõjalise kohaloleku tugevdamine jne.
Kas meil on lootust sest konfliktist kõrvale hiilida, võimalus teha midagi, et sõda meieni ei jõuaks?
Võib-olla peaksime hoopis olema valmis rohkem kui kunagi varem? Üks minu kunagine kolleeg Soomest, noor naine, läks sõjaväkke, valmistuma kodumaad kaitsma. Kipub sinnapoole, et peame meiegi mõtlema, kuidas saada tugevamaks, just füüsilises mõttes. Aga ka vaimses mõttes. Ja kuidas seista väärikana vastu hullustele, tormidele nii meie ümber kui ka meie sees.
Siin tormisel paepealsel maal tuleb täiskasvanuks saada tõenäoliselt kiiremini kui kuskil mujal. Saada targaks ja tubliks ja heaks. Headusega saab muutuda tugevaks sisemiselt, treenimisega väliselt. Väline tugevus muutub aga nonsensiks, kui sisemist headust ja intelligentsi pole, kui on vaid haiglane iha.
Seda on Venemaa näide juba korduvalt tõestanud. Samas on ka naiivne loota, et headus saab kurja üle võidu. Reaalses elus erinevalt muinasjuttudest juhtub seda kahjuks suhteliselt harva.
Seniks prooviks aga talvetormidega hakkama saada. Suhtugem mõistvalt, kui naabrimehe aia taga on murdunud puud tee kinni pannud ja elekter kaob päevadeks. See on väike mure võrreldes sellega, mis kaugemalt kumab.