R, 19.08.2022

RETROGALERII ⟩ Võitlus nähtamatu õudusega. Saarlased Tsernobõlis 1987

Lugu ilmus Saarte Hääles mais 2016
Tõnu Veldre
Võitlus nähtamatu õudusega. Saarlased Tsernobõlis 1987
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
TÄNUTÄHEKS AUKIRI: Tšernobõlis käinud Holger Lepik oma kodus Kuressaares minevikku meenutamas. 
MAANUS MASING
TÄNUTÄHEKS AUKIRI: Tšernobõlis käinud Holger Lepik oma kodus Kuressaares minevikku meenutamas. MAANUS MASING Foto: 0005

Kui nii mitmedki saarlased saadeti Tšernobõli katastroofi tagajärgi likvideerima 7. mail 1986, siis toona 31-aastane kahe lapse isa Holger Lepik suunati sama teed 1987. aasta detsembris. Reaktori juurde ta otseselt ei sattunud. Kolm kuud pidas ta kinnises tsoonis autojuhiametit.

Kuigi tavaliselt lähetati mehed katastroofipiirkonda kuueks kuuks, siis tema sai koju juba järgmise aasta märtsis.

“Ema suri mul ära. Hästi ei tahetud koju lasta, sest radiatsioonikiirguse ports polnud veel täis. Pakuti, et mine matuste ajaks puhkusele, aga lõpuks lasti ikka tulema,” räägib ta oma kurva taustaga kojusaamisest.

Märksõnad
Tagasi üles