Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/05/30/12064789t1hcf5e.jpg)
Kasvav trend on, et pensionärid pakivad sügistalvel kohvrid ja lendavad lõunasse. Kuidas seda targasti teha, teab turismiettevõtja Olavi Antons, kes talvel elab Tenerifel ja suvel Saaremaal.
Olavi Antonsi sõnul oli see ehk kümme aastat tagasi, kui üks vanahärra Jaak naisega talveks Tenerifele läks ja jäigi niimoodi käima. Tasapisi on Tenerifel talvitujate arv kasvanud iga aastaga poole võrra ja Olavi hinnangul oli Eestist pärit talvitujate arv läinud talvel paarisaja ringis.
Neid on igas vanuses, kuid peamiselt siiski pensionieas rahvas. Tullakse sooja kätte, vanemad inimesed enamasti tervise pärast – Tenerife kliima on sobiv neile, kel on probleeme liigestega või kel vererõhk muret teeb, samuti hingamisprobleemide all kannatajatele.
“Neid lugusid ei jõua ära kuulata, kuidas kellelgi siit enam ei valuta ja sealt ei kipita ja mismoodi Maimu Astaga möödunud teisipäeval jala üle vulkaani läksid nagu nalja, aga Eestis saavad vaevu poeni ja tagasi,” muigab Antons.
Koos Wrisiga elu lihtsustama
Et end talveks Tenerifel sisse sättida soovijate arv on kasvamas, on Antonsi ekskursioonipuhveti Tenerife Kompass ja Wrisi reisibüroo eesmärk asja koordineerida. Wris leiab soovijatele lennupiletid. Tenerife Kompass hoolitseb pensionäride eest kohapeal. “Oleme nagu eakate päevakeskus ja nii see ilmselt jääbki, sest eestikeelseid kohti seal teisi pole,” tähendab Antons.Olemas on veebilehekülg www.tenerife24.ee, mille kaudu pensionärid saaksid ja peaksid leidma seal elamise, ja ka Facebooki grupp Talvitu Tenerifel, mille eesmärk on viia kokku need, kes talvitumiseks kaaslast otsivad. Ka seda osa üritab Wris Tenerife Kompassiga katta, et eakad ei peaks ise suurt vaeva nägema.
Paradiisis talvitumisega on seotud aga mitmeid müüte, mida Antons lahkesti murrab. Osa arvab, et see on jube kallis lõbu. Tõsi on aga see, et kes natukenegi asjale pihta saab, võib Tenerifel odavamalt elada kui siin. Teised arvavad, et see on iseenesest üliodav. Ent niisama ei kuku seal midagi sülle.
Lääne-Euroopa pensionärid, kes samuti armastavad Tenerifel puhata, tegutsevad aasta või kaks ette, et endale soodsalt korter broneerida. “Need, kes tulevad kohvriga kohale ja arvavad, et saavad soodsalt, jäävadki palmi alla,” kinnitas Antons. Sellega peaks tegelema vähemalt praegu, kui on tahtmine juba sel sügisel Tenerifele minna. Päris kõike Wris ja Tenerife Kompass pensionäridele ette ja taha ära ei tee. Ise tuleb teada nt rahvusvahelist reisiterminoloogiat, mis puutub korterite suurusesse. Väga vähe on Eestis pensionäre, kes saavad endale lubada, et üürivad kaheks kuuks Tenerifel stuudiokorteri. See tähendab 1000 eurot kuus, millele lisanduvad kõik muud kulud. Stuudio on suur avatud korter kööginurga, pesemisvõimaluse ja kõige muuga. Eraldi tube seal pole ja see ongi kalleim variant, sest üldjuhul tahavad ühes toas koos elada vaid head sõbrad. Kui tegu on ühe magamistoaga korteriga, siis Eesti mõistes on see kahetoaline, kahe magamistoaga on siinsete arusaamade järgi kolmetoaline jne.
Soodsalt hakkama saamise võti on selles, et pensionärid koonduvad juba kodus. “Kõige paremini läheb neil seltskondadel, kus on üks aktiivne, üldjuhul proua – ma ei tea ühtegi sellist aktiivset härrat, kes siin Eestis asja korraldaks ja majandaks, et nii, Ilme, sina tuled poolest oktoobrist ja oled jaanuari alguseni, Valve tuleb jaanuari algusest ja on märtsi keskpaigani jne,” selgitab Antons.
Peaks olema keegi, kes hoolitseb, et korter oleks pooleks aastaks rahvast täis. Seda seepärast, et üldjuhul saab korteri selle vähemalt kuueks kuuks üürides väga hea hinnaga. “Kui rendid kuueks kuuks, maksad kohalikku hinda ja see on palju odavam, kui võtta korter üheks kuuks või isegi nädalaks.” Nõnda tasub kõrvataha panna, et tarvis on aktiivset “vedurit” ja puhkavad pensionärid ses korteris roteeruvad.
Antons teab inimesi, kes on läinud Tenerifele pead-jalad koos elama, ja siis selgub, et nende päevarežiim ei klapi. Üks ärkab kell 6 ja ajab teise ka üles, kes on võib-olla kella 2-ni öösel raamatut lugenud. Seega oleks hea, kui inimesed, kes koos talvituvad, tutvuks juba Eestis.
Korteri saab 400–700 euroga
Korteri üür pooleks aastaks on alates 400 eurost kuni 700 euroni kuus. Sel juhul on tegemist stuudio või kuni kahe magamistoaga korteriga, mis ei asu ööklubide kõrval rannas. Sellised korterid on 10–15 km turismipiirkonnast, kuid ikkagi ookeani ääres.
“Pensionärile see sobib, sest pensionäril ei ole üldjuhul vaja, et kell 23 hakkaks tal maja allkorrusel Elvis laulma ja laulaks kella 3-ni,” nendib Antons. Kohad, kus asuvad pensionäridele meele järele korterid, on vaiksed ja rahulikud.
Suhteliselt avastamata on kohalikud linnakesed, mis asuvad 300–400 meetri kõrgusel ja rannikust 10 km kaugusel. Ka seal saab elada ja see on veelgi soodsam.
Sealt ei jaksa aga ilmselt ookeani äärde jalutada. Pead sõitma bussiga, kuid bussiliiklus on Tenerifel täiesti korralik. On ka pensionäre, kes on ostnud auto. “Ostadki 1000 euroga sellise, mis veel liikuda suudab, ei vormista seda isegi enda nimele, sõidad kuus kuud ja siis müüd kohalike abiga 800 euro eest jälle maha,” räägib Antons. “Nii oled saanud pooleks aastaks auto, 200 euroga. Muidu on see umbes viie päeva hind, kui rentida.”
Tenerife Kompass korraldab reedeõhtuti üritust, mille nimi on “Salong”. “Selleks ajaks lõpetame ekskursioonide müümise ära, veame lauad-toolid välja ja siis kogunevad sinna nii kohalikud kui ka turistid, aga ka Eesti pensionärid,” selgitab turismiettevõtja. Seal jagatakse kogemusi ja saadakse tuttavaks.
Seltsielu on Tenerifel nii aktiivne, et hirmu igavuse ees küll pole. “Saadakse tuttavaks teiste Eesti inimestega, läheb läbisaamiseks ja siis tatsatakse mööda saart koos ringi.”
Toidueelarve vaid 90 eurot kuus
Kohalikelt teadmiste ammutamist on vaja juba seepärast, et mõistlikult majandada. See on ülioluline info, näiteks kus käia ostlemas. Tenerifel maksab loogika, et kui turismipiirkonna nurgakaupluses on igale banaanile, õunale jmt kleebitud hinnasilt “1 euro tükk” ja pudel vett võib maksta 2 eurot, siis sealt 300 meetrit eemal asuvast supermarketist – kõige populaarsem on Mercadona – saab 1 euro eest juba rohkem kui kilo banaane.
“Kui lähed aga sinna, kus kohalikud inimesed elavad, ja tead, millisel päeval, kellaajal ja kelle juurde minna, võid saada kilo banaane 30 sendi eest,” kinnitab Olavi Antons. Muuga on sama lugu.
Linnas nimega Las Galletas oli tunamullu selline lugu, et seal elas ühes korteris kolm eesti vanainimest: mees, tema naine ja veel üks proua. Proua oli üliaktiivne, tatsas ringi ja avastas. “Tal oli ruttu teada, kuhu tuleb hommikul minna kartuleid ostma, kust saab pealelõunal odavalt kala, kust apelsine ja kõike muud,” räägib Antons.
Naine suutis viia kolmese leibkonna toidueelarve 90 euro peale kuus ja see tähendas kolme söögikorda päevas. “Katsu sa siin sellise hinnaga hakkama saada. Ja seejuures sööd rikkalikult, see polnud mingi sellerinärimine,” kinnitab Antons.
Nõnda ongi tema sõnul nii, et kes tegutseb õigel ajal, saab Eestis kütte selleks ajaks kinni keerata või korteri välja üürida, ja ajab Tenerifel odavamalt läbi kui Eestis.
Lennupileteid on erineva hinnaga. On lennatud edasi-tagasi ka 160–180 euro eest, aga üldjuhul jäävad piletid 230–250 euro vahele.
Kass kaasa ja kindlustus samuti
Ka lemmiklooma pole vaja koju jätta. “Lääneeurooplased, isegi kui nad tulevad nädalaks, võtavad kassi või koera alati kaasa. See on elementaarne,” kinnitab Olavi Antons. Kuni kaheksakilone loom võib loomakandekotis lennukisalongiski olla. Seda peab küll iga lennufirma puhul järele kontrollima, aga üldreegel on selline. Ja maksab see paarkümmend eurot.
Antonsi sõnul ei liiguta enamik Tenerifele tulevatest pensionäridest tervisekindlustuse osas end üldse. “Tulevad Euroopa ravikindlustuskaardiga ja põhimõtteliselt teevad õigesti. Kui midagi juhtub, saavad nad abi.”
Sel juhul peab aga arvestama, et minna saab vaid riiklikesse raviasutustesse ja võib juhtuda, et seal pole inimest, kes räägiks nt vene keelt. Nii võib juhtuda, et peab tõlgi palkama.
Meditsiin on Tenerifel aga kõrgel tasemel. Antonsi sõnutsi maksab tervisekindlustus ca paarkümmend eurot kuus. “Kui see on olemas, siis on valik suurem, sest erakliinikuid on lademetes,” kinnitab ta. Pealegi pole neis järjekordi.
TULE KUULA!
Sel neljapäeval, 2. juunil kell 13.30 toimub Kuressaare päevakeskuses kohtumine Olavi Antonsiga, kus räägitakse Tenerifel talvitumisest lähemalt. Seal saab kõige kohta ise küsida.