Rändlinnud jäävad Saaremaa põldudele seninägematult kauaks

PAUGUTAJA AVITAB: Aarne Põri paugutaja peletab praegu linde hea kolleegi Aavo Aljase talirapsipõllult Maasi külas.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuigi rändlinnud on põllumehi kevadeti kimbutanud juba aastaid, pole nad kunagi jäänud Saaremaa põldudele peatuma nii kauaks ja nii arvukalt.

Saikla vilja- ja juurviljakasvataja Aarne Põri ütles, et kui varasematel aastatel peatusid haned tema põldudel rasva kogudes 2–3 nädalat, siis sel kevadel on linnud paigas juba poolteist kuud. Hallhaned saabusid tavapärasest paar nädalat varem, kuid vastu ootusi ei taha nad mitte kuidagi oma teekonda põhja poole jätkata. Esmalt peatusid linnud taliviljapõllul, seejärel võtsid ette suviviljad. Kui talivili on hästi juurdunud, siis võib see pärast hanekahjustusi ikkagi kasvama minna, kui aga kõhutäiteks lähevad suviviljade mulla alt väljakaabitud idandid, siis võib külvi halvemal juhul lõpuks maha kanda.

Uba maitseb

Väike-Rahula külas näitas Põri korralikult mustaks söödud oapõldu, kus pea iga ruutmeetri peal võis näha lindude väljaheiteid. Põllul käib korraga toitumas tuhandeid linde, kes muutuvad üha julgemaks. Põllutöömasin linde enam eriti ei hirmuta, lendavad küll korraks põllu teise serva, kuid on mõne aja pärast vanas kohas tagasi. Ka on Saaremaa põldudele viimastel aastatel külvatud uued kultuurid rändlindudele igati nokkamööda, mida tõestab ka kõnealune tugevalt kahjustada saanud oapõld. Samamoodi hävitavad nad näiteks heinaseemne külvisid.

Kui suureks linnukahjud kujunevad, selgub pärast vihmaperioodi lõppu, ent pole välistatud, et Väike-Rahula oapõllul tuleb panna maha mõni teine kultuur, mis jõuab veel sügiseks saaki anda. Hektari kohta kulub 250 kilo seemet, tonn seemet maksab 300 eurot. Seega pole säärased lisakulutused mingi n-ö taskuraha.

Põldudel, mis jäävad majadest kaugemale, saab lindude peletamiseks kasutada paugutit, ent vahetult küla servas paiknevate põldude kaitseks seda aparaati käiku lasta ei saa, sest paugutamine hakkab elanike närvidele käima ja tekitab protesti.  Aarne Põri hinnangul võiks Saaremaal sarnaselt Lõuna-Eestiga lubada parvede peletamiseks kasutada osas kohtades küttimist. 

“Et Saaremaa jahimees tohiks kasvõi mõnegi isendi sellest parvest maha lasta, muuga teda põldudelt eemal ei hoia,” ütles Põri. Taluniku sõnul võrdub senine linde soosiv keskkonnapoliitika olukorraga, kus näiteks 1000 eurot kuus teeniv palgatööline peab sellest 500 eurot loovutama Eestimaa loodusele. Vähe usutav, et see kellelegi vastuvõetav oleks.

Kuigi looduskaitsjad näevad rändel peatuvate lindude tekitatud kahjude suurenemise taga talivilja külvipindade suurenemist ja järjest suuremaid põllumassiive, siis Põri sõnul lähevad lindudele samamoodi kõhutäiteks kevadkülvid ning puhtaks süüakse ka 0,3 ha suurune põld. Põri hinnangul pole tänapäeva põllud sugugi suuremad kui kolhoosiajal. Vastupidi, Eestis on praegu maaomanikke palju rohkem kui ühismajandite päevil ning maa on külvide poolest palju rohkem killustunud.

Laadjala talunik Andres Saun ütles, et temal hävitasid linnud kolm 2–5 ha suurust oapõldu, kokku 10 hektarit oakülve. Varem pole haned Saunal oakülve hävitanud. Samas jäid lindudest puutumata kõrval asuv hernepõld, kahjustusteta pääsesid ka taliviljad.

Kokkuvõttes pole aga Andres Sauna sõnul nende talu linnukahjud varem kunagi nii suured olnud. Siiani olid nad peamiselt heinaseemnekasvatajana tuntud Sauna põldudel 1–2 nädalat ja kahjustasid vaid taliviljapõldusid.

Soov küttida

Valjala viljakasvataja Eugen Koit rääkis, et tema põldudel peatusid 30–50-pealised haneparved, kelle peletamiseks kasutas ta hirmutamist ja topiseid. “Mitte kunagi varem pole aga olnud, et mingi pruunikas hani, vist rabahani, siin nii hilja veel põldude peal koterdab,” märkis Koit. “See on huvitav asi jah, miks nad siit edasi ei lenda.”

Eugen Koidu sõnul olid tema põldudelt matti võtvad linnud muljet avaldavalt julged. “Vabalt võid 35 meetri lähedusse minna, vehid ja karjud, aga ta ei tee väljagi. Lendab põllu teise otsa ja kükitab sinna uuesti maha  Ma ei ole enne selliseid näinud.”

Ka Koidu sõnul võiks lindude peletamiseks piiratud küttimist lubada: “Lased 300-pealisest karjast kaks ära ja sellega jääb põld rahule, aga praegu ei huvita mitte kedagi, et su vili ära süüakse.”

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles