/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
/nginx/o/2019/05/10/12154140t1h2ccd.jpg)
Esimese arvestatava tuulehaugisaagiga jõudsid rannakalurid eile hommikul Nasva jõesadamasse. “Palju pole, siin on umbes 30–40 kilo. Hülged on mõrras käinud ja üle poole saagist nahka pannud,” hindas kalur Martin Mai kalakogust.
Tuulekalasaagid on üsna väikesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi tuulehaugi võib praegu püüda ka peenesilmalisemate nakkevõrkudega, on Nasva kalurid truuks jäänud mõrrapüügile. Ülevalt lahtisi mõrdu kontrollivad aga ka hülged. Martini sõnul saavad hülged parema noosi kätte sealt, kus kalu vähem.
“Kui mõrras on kala väga palju, siis hüljes mängib nendega, sattudes segadusse, keda rünnata, küünistab neid ja kõik. Hüljes on nii nagu inimene. Kalast sööb ta ära parema osa. Mõrda jäävad pikk nokk ja saba. Meie mõrras oli arvatavasti 60–70 kilo kala,” rääkis Mai.
20-aastase kalamehestaažiga Mai ütles, et tuulekala tuleb kudema pisut soojema veega. Nõudlus selle kala järele on suur. Kahjuks pole kalureil kalavastalistele eriti midagi anda.
“Kuna me oma Tihemetsa talus pakume inimestele ka suitsukala, siis see kogus läheb kõik talu suitsuahju,” kinnitas Martin Mai.
Vähenenud pole üksnes tuulekalasaagid. Mai sõnul pole nad enam ammu ka suurt jääräime saanud. Tänavu kevadel õnnestus tal koos paarilisega püüda umbes 30 tonni räime. Säinas pole sel kevadel kalureile ennast üldse ilmutanud.
“Kui kala pole, on üsna sant merelt sadamasse tulla. Aga kalamehepisik on mul veres, ikka ja jälle lähed hommikul kell viis püügile ja kui mõrras on piisav kogus värsket, saad kalasõpru rõõmustada,” rääkis Mai.
Nasvalt käib püügil mitu paatkonda. Martin Mai loodab, et saagirikkamad püügipäevad terendavad ikkagi ees.