Tõlgendamise meistriklass

Raul Vinni Foto: Erakogu

“Omavalitsuse vastuvõetud määrused peaksid olema kõigile üheselt arusaadavad, mitte juba eos sisaldama endas ohtralt tõlgendamisruumi,” leiab Saarte Hääle ajakirjanik Raul Vinni. “Veel hullem, kui seda tõlgendamist kiidavad heaks määruse koostajad ja vastuvõtjad.” 

Seadusandlik akt ei saa olla puder, mida võib vastavalt soovile süüa kas võisilma või hoopis moosiga ning seega selle maitset kas soolaseks või magusaks timmida. 

Kes lehti on jälginud, mäletab ehk hiljutist üsna segast lugu Salme koolist, kus vaidlused hoolekogu tasandil jõudsid kohtusse. Lühidalt on asjaolud sellised, et osa lapsevanemaist ei ole kooli juhtimisega rahul. Koht, mille kaudu koolielu korraldamisel vähegi kaasa lüüa, on hoolekogu.

Sügisel hoolekogu valimistel ei olnud kokku lepitud, mis alustel lapsevanemate esindajad sinna valitakse. Seni polnud probleemi, sest hoolekogus oli kohti pigem rohkem kui tahtjaid ning peaasjalikult käidi seal direktori aruannet kuulamas. Seega oli hoolekogu rahumeeli koostatud nii, nagu seda olukord võimaldas. Vahel on lastevanemate arv määratud, enamasti aga igast klassist üks lapsevanemate esindaja. Nüüd oli Salmel äkki hoolekogusse tahtjaid rohkem kui tavaliselt, sealhulgas inimesed, kes polnud koolipidaja suhtes just kõige pooldavamalt meelestatud.

Vald muutis määrust

Kuna täpset hoolekogu moodustamise korda ei olnud, loetigi valituks kõik hääli saanud kandidaadid. Näiteks 8. klassist suisa neli. Seaduse järgi kinnitab hoolekogu kooli pidaja ehk vald direktori ettepanekul. Salme direktor esitas kõik kandidaadid kinnitamiseks vallale, kus ebasobivad lapsevanemad nimekirjast välja arvati. Nende probleem oli muidugi ka selles, et nad said vähe hääli – selle alusel oli hea valikut teha. Lapsevanemad läksid valla vastu kohtusse ja said sealt õiguse. Kohus ütles vallale, et hoolekogu kinnitamise otsus tuleb üle vaadata. 

Saaremaa vald läks teist teed ja proovis omakorda Salme mässajatest lapsevanemaid paika panna. Selleks muudeti valla ehk koolipidaja määrust, mis sätestab hoolekogu töökorra. Juurde kirjutati päris mitu asja. Näiteks, et hoolekogu moodustamise alused kinnitab direktori kokku kutsutud lastevanemate koosolek, mis on  pädev, kui kohal on vähemalt poolte õpilaste üks vanem. Vanemate esindajad valitakse avalikul koosolekul avaliku hääletuse teel. 

Kõik tundub nagu õige, kuid lähemalt vaadates aeti olukord liiga keeruliseks ning seda päriselus korrektselt täita ei olegi võimalik. 

Esimesed tõrked ilmnesid juba Salme kooli hiljutisel erakorralisel lastevanemate koosolekul, kus 50-protsendilise kohaloleku nõuet ei saanudki täidetud. Tuli hankida lisaks 6 volitust ja see andis 38 inimese puhul kokku täpselt 50% laste esindatust. Kellassepatöö. 

Hoolekogud valitakse sügisel. Salme nüüdne valimine oli erakorraline. Tundub, nagu olnuks valla haridusosakonnal hirmus kihk näidata mässajatele koht kätte ja nad nüüd juba seaduslikult hoolekogust välja arvata. Mis siis, et sügisel oleks niigi uus hoolekogu valitud. Vana hoolekogu poleks vahepeal vast isegi kokku tulnud. 

Kui lugeda valla määrust ja seda talupojamõistusega võtta, läheb sügisel olukord hoolekogude valimisel üsna huvitavaks. Saaremaa ühisgümnaasiumis õpib Haridussilma andmebaasi põhjal 769 õpilast, Kuressaare gümnaasiumis 1006. Arvestades, et koolis õpib omajagu õdesid-vendi, peab lastevanemate koosolekul olema koos veidi vähem kui pool nendest arvudest. 

Päris põnev oleks teada, kus on see koht, kuhu pooltuhat inimest kokku kutsutakse. Kuressaares selliseid ruume naljalt ei leidu. Veel põnevam on, kuidas nad kokku kutsutakse. Praegu peavad suured koolid lastevanemate koosolekuid kooliastmeti ehk siis toimub kolm koosolekut. Nendel osalenud teavad, et ülemäära populaarsed need koosolekud ei ole ning pool lapsevanemaist seal üldjuhul ei käi. Lastevanemate jaoks on olulised klassikoosolekud. 

Seadusandlik akt ei saa olla puder, mida võib vastavalt soovile süüa kas võisilma või hoopis moosiga ning seega selle maitsed kas soolaseks või magusaks timmida."

Loogiliselt võttes peaks siis appi võtma volitused. Kogemus näitab, et sellistel koosolekutel, kus ei viitsita käia, tuleb ka volitusi tikutulega taga ajada ning paluda inimestel neid kirjutada. Samas ei ole valla määruses volitamise kohta kirjas ridagi. Kas lastevanemate koosolekul on see üldse lubatud? Kas Salme koosolek oli üldse pädev, kui ilma volitusteta ei saadud kvoorumit kokku?

Ehk juhtub, et kvoorum saadakse sügisel mingi ime läbi kokku. Isikuvalimistele ebatavaliselt on valla määruses lastevanemate esindaja valimine pandud avalikuks ehk siis hääletatakse kätt tõstes, mitte ristikesega paberil.

KG lastevanemate koosolekul on 500 inimest. Otsustatakse moodustada hoolekogu, kus iga klassi esindab üks lapsevanem. Keskmiselt on igas lennus kolm klassi ehk siis kandidaate kokku 36, ehk isegi rohkem, oletame, et 50. Määruse nõue on nende ükshaaval läbihääletamine. See teeb 500 inimese käetõstmist 50 korral, kusjuures tuleb ka täpselt teada, kellel on volitusega õigus tõsta näiteks kolm kätt. Loomulikult tuleb need hääled ükshaaval kokku lugeda. 

Tuleb olla loominguline?

Nädala alguses Saaremaa ühisgümnaasiumi hoolekogus viitasin sellise absurdse olukorra tekkimise võimalikkusele. Vallavalitsuse ametniku Meelis Kaubi sõnum oli seepeale aga, et määrust tuleb tõlgendada ja olla loominguline. Rea tõlgendamisvõimalusi luges Saarte Häälele ette ka abivallavanem Helle Kahm. Näiteks, et koosolekut ei pea tegema korraga kõigile lastevanematele, samuti ei pea kõik nad üldse viibima samas ruumis ning tagatipuks saab seda kõike korraldada elektrooniliselt. Oluline on, et selgeks saaks lapsevanemate enamuse tahe, milline valitud hoolekogu koosseis olema peab. 

Ma ei ole küll jurist, kuid vähemalt minu arvates peaks õigusakt olema üheselt mõistetav. Seda toob Riigikogu Toimetiste ühes numbris välja ka kunagine riigikogu kantselei juriidilise osakonna juht Kaljo Tamm. Tema sõnul on õigusakti toimimise eelduseks selle arusaadavus ja üheseltmõistetavus. Juhul kui õigusaktil on tõlgendamisvõimalused, siis see ei toimi. 

Tema selgitust lugedes tundub kummaline, et õigusakti väljaandjad kutsuvad ise üles oma määrust tõlgendama ja olema loomingulised. 

Kahju, et ühe hoolekogu paikapanemise tuhinas pandi kokku selline kord, kus küsimusi on rohkem kui üks ning mis pigem tekitab segadust kui loob korda.

Loodetavasti jõuab vallavalitsus oma vastuvõetud määruse sügiseks korda teha, et vältida tõlgendamisi, skeemitamisi, loomingulisi lähenemisi ning kindlasti ka mõnda vaiet. Sest kõik on ju tõlgendamise küsimus.