Lisakonteinereid ei pruugi Kuressaarde tulla (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Saaremaa vallavalitsuse jaoks on praegu prioriteet, et inimesed liituksid kohtkogumisega, et avalikud konteinerid ei uputaks ja et reaalselt taaskasutatava materjali maht suureneks, mida avalike konteineritega pole seni kuskil saavutatud.
Saaremaa vallavalitsuse jaoks on praegu prioriteet, et inimesed liituksid kohtkogumisega, et avalikud konteinerid ei uputaks ja et reaalselt taaskasutatava materjali maht suureneks, mida avalike konteineritega pole seni kuskil saavutatud. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kui pakendiorganisatsioonid linna väheseid allesjäänud avalikke pakendipunkte küllaldase sagedusega tühjendavad, ei ole neisse lisakonteinereid tarvis tuua.

Saaremaa vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel ütles Saarte Häälele, et on linna kolmel pakendipunktil iga päev silma peal hoidnud ja täis või ületäitunud konteineritest pakendiorganisatsioone kohe teavitanud.

“Tänaseks on selge, et pakendiorganisatsioonid suudavad korraldada konteinerite piisavalt sagedase tühjendamise, mis on väga positiivne. Kui konteinereid jätkuvalt sellise sagedusega tühjendatakse, siis Kuressaares vajadust lisakonteinerite järele ei ole,” lausus ta.

Linlastes on tekitanud kummastust asjaolu, et kolme avaliku pakendipunkti konteineripark on nii erinev – EPR-i ja TVO punktides on kummaski kaks ja ETO punktis seitse mahutit. Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holmi sõnul on tegu kompromissiga, kuna ETO, kellel on praegu kõige rohkem konteinereid, liitus kohtkogumisega kõige hiljem ja tänase seisuga on selle organisatsiooni “hingekirjas” kõige vähem kohtkogumisega liitunud kliente.

“Ühest küljest tõid teised kaks oma punkti mahuti juurde, teisest küljest hoiab kolmas seni, kuni klientuur teistega võrreldavasse suurusesse kasvab, oma avalikku parki suuremana. Kui klientuur on kolmel organisatsioonil võrreldav ja Sõrve-Kihelkonna-Mustjala suunal saame linnast väljas olevat parki suurendada, muutub ajapikku ka linna avalike konteinerite arv pakendiorganisatsioonide lõikes võrdseks ja see aspekt võrdsest kohtlemisest saab ka kindlasti täidetud,” rääkis ta.

Holmi sõnul on praegu prioriteet, et inimesed liituksid kohtkogumisega, et avalikud konteinerid ei uputaks ja et reaalselt taaskasutatava materjali maht suureneks, mida avalike konteineritega pole seni kuskil saavutatud.

Tagasi üles