/nginx/o/2019/06/03/12227138t1h8120.png)
“Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib saarlaste kauaaegset soovi ja igatsust suurema lennuki ja paindlikuma ühenduse järele täita viisil, mis põletab arutult maksumaksja raha,” kirjutab OÜ NyxAir juhataja Jaanus Ojamets. “Liiga suure lennuki hankimine põhjustab hulga soovimatuid tagajärgi.”
/nginx/o/2019/06/03/12227017t1h4e9c.jpg)
“Nii on saarlastega kokku lepitud ja nii ka jääb,” ütles majandusminister Taavi Aas oma repliigis Saarte Häälele (SH). Paraku on aga üsna tavaline, et poliitikutele meeldib populaarseid lubadusi jagada, andmata endale aru, milline on selle lubaduse majanduslik mõttekus ja hind maksumaksjale.
Eesmärk tuua suurem lennuk Tallinna–Kuressaare–Tallinna liinile juba sellest suvest on õige ja hea, küll aga pole arukas see viis ja määr, millega seda teostama on asutud.
Äraspidine optimeerimine
Minult on palju küsitud, kuidas on võimalik, et odavlennufirmad suudavad suurlinnade vahet lennates istekohti välja müüa oluliselt odavamalt võrreldes hindadega, mida küsitakse saartele lendamise eest ja kus tuleb veel dotatsioon lisaks? Vastus on lihtne: odavlennufirmad hoiavad oma lennukeid õhus nii palju kui võimalik, kasutades ööpäevas maksimaalse arvu lennutunde. Maapinnal ollakse vaid hädavajalik aeg, mida on vaja tankimiseks, hoolduseks ning reisijate peale- ja mahaminekuks. Nii on saavutatud ülim efektiivsus ning lennuki ja meeskonna kulu on iga lennutunni ja istekoha kohta viidud miinimumini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) koostöös maanteeametiga on saarte lennuhankes aga “suurepäraselt” saanud hakkama äraspidise optimeerimisega.
Kallid saarlased, vötke end nüüd mönuga ilusasti kokku ja pörutage riigiisadele kömm ja kömm sinna, kuhu vaja, nii et neil löpuks möistus pähe tuleks.
Selle asemel, et leida lennuk, millega efektiivselt vaheldumisi nii Saaremaa kui ka Hiiumaa elanikke teenindada, on mindud hoopis vastupidist teed. Kahelt erinevalt ettevõttelt ollakse hankimas kaht erinevat lennukit, mis suurema osa päevast lendu oodates maapinnal veedavad, samal ajal kui kulud jooksevad. Maksumaksja peab kinni maksma kaks madala kasutusega lennukit, kaks meeskonda ja kahe ettevõtte üldkulud opereerimise korraldamiseks ja tagamiseks. See ei ole arukas. Ühtlasi on tekitatud olukord, kus Kärdla ja Tallinna liinil istekohtade arv ei kasva, kuid Kuressaare ja Tallinna vahel hakatakse ilmselgelt peamine osa ajast enam kui kolmveerandi ulatuses tühja lennukit edasi-tagasi lennutama.
Küsin siinkohal igaks juhuks retooriliselt, kas keegi, keda esimese hanke juures nii väga huvitas loodushoid ja CO2 emissioon, on teinud kalkulatsiooni, kui suur on CO2 emissiooni absoluutkogus reisija kohta 72-kohalises lennukis, mis lendab 75% ulatuses tühjalt? Mis juhtus paari kuu jooksul, kahe hanke vahelisel perioodil, nii oluliselt tellija eelistustes, et emissiooni aspekt enam kedagi ei huvita?
Kuhu kadus loodushoiu soov?
Olen saatnud mitmed märgukirjad nii rahandusministrile, majandusministrile kui ka maanteeameti peadirektorile ja selgitanud, kuidas saaks korraldada saarte lennuühendust viisil, mis ühest küljest tagaks parema lennuühenduse, teisalt annaks Eesti maksumaksjale peaaegu 10 miljonit eurot kokkuhoidu. Praeguseks pole mulle laekunud ühtegi sisulist vastust ega palvet oma ideed täiendavalt selgitada ega põhjendada. Veel vähem on keegi neid aspekte arvesse võtnud.
Juhin veel kord tähelepanu asjaolule, et suurem lennuk on ka 33-kohaline lennuk, mis vastaks väga hästi saarlaste suurenenud transpordivajadustele. Eriti veel, kui tihendada lennugraafikut ja teenindada vaheldumisi mõlemat saart. Samas ei tooks kohtade suurendamine praeguselt 19-lt 33-le kaasa sellist arutut raiskamist nagu MKM-il täna kindlalt plaanis on.
Reisijate harjumused ei muutu üleöö. 19-kohalise lennuki asendamine 72-kohalisega ei too kaasa muud, kui seda, et hakkame tühje istmeid lennutama. Olen veendunud, et tänases olukorras oleks palju arukam korraldada uus saarte lennuhange, mille periood oleks maksimaalselt kaks aastat. Nii saaks paindlikumalt ja kiiremini reageerida liinide muutuvatele vajadustele.
Usun, et saarlased saavad aru – see ei ole mingi mõnu, kui arutult suur lennuk hõreda graafikuga tühjalt mandri vahet lennates maksuraha CO2-na tuulde lennutab. Samal ajal, kui olulised valdkonnad rahapuuduse all kogu riigis – vältimatult ka Saaremaal – üha raskemini ägavad. Kas see on tark ja arukas riiklik toimetamine? Kas see on riigimehelik? Kas see on ikka meie parimates huvides? Mõelge, palun, veel kord.
Kallid saarlased, vötke end nüüd mönuga ilusasti kokku ja pörutage riigiisadele kömm ja kömm sinna, kuhu vaja, nii et neil löpuks möistus pähe tuleks.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)