Ökoküla lambasaaga jätkus põletatud raamatu juhtumiga

Ökoküla

FOTO: Saarte Hääl

Eilsel kohtuistungil arutati juba mitmendat korda väidetavat vargust Saaremaa Ökoküla lambakarjast 2016. aasta kevadel.

Ökoküla endist loomakasvatusjuhti Maila Valku kolme eluslamba ja ühe rümba varguses süüdistav ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo oli tunnistajaks kutsunud 71-aastase endise lambapidaja Kihelkonna kandist Pajumõisast.

Põhjuseks kuu aega tagasi istungil kõlanud kaitse kinnitus, et 2016. aasta märtsis ja aprillis ei müünud Valk Ökoküla lambaid ega liha. Tegu olnud Pajumõisa küla lammastega, mis kuulusid ametlikult ühele eakale lambapidajale. Kuid nendega tegeles tema lapselaps Kaisa, kes ka 18. mail kohtus tunnistas.

Kontrollostud

Versioon tuli üllatusena prokurörile, kes oli süüdistuse üles ehitanud suuresti politseiuurimisel tõendina arvestatud kontrollostudele. Need viis 2016. aasta veebruarist aprillini Ökoküla omaniku Hando Sutteri tellimusel läbi osaühing Gelenwal. Firma kuulub endisele kriminaalpolitseinikule Veiko Kullale, kelle palgal oli ekspolitseinik Erki Jõeäär.

Maila Valk rääkis 18. aprillil kohtus, et Jõeäär pöördus millalgi 2016. aasta alguses tema poole ja uuris võimalust lambaid osta. Esimesed Jõeäärele müüdud viis lammast olid Ökoküla karjast ja müük oli tegevjuhi Meelis Laidoga kokku lepitud. Jõeäär andis loomade eest raha, kuid hoidus paberimajandusest. Kuid et makstud raha jõudis Laido kaudu firma kassasse, politsei müükide osas midagi kahtlast ei leidnud.

2016. aasta märtsis soovis Jõeäär uuesti soovis liha osta. Et firma n-ö mustalt müümiseks loomi tappa ei tohi, pöördus Valk tuttava erapidaja poole. Ta tegeles lisaks palgatööle Ökokülas eraviisiliselt ka teiste loomapidajate toodangu müügiga.

Pajumõisa talu laudas leiduski "ülearune" jäär. 15-kilose rümba eest maksis Jõeäär 17. märtsil 60 eurot, mis liikus Valgu kaudu müüjale. Seejärel soovis Jõeäär osta veel eluslambaid. Valk kuulis lambapidaja tütretütre käest, et neil on tõesti võimalik müüa eelmise aasta tallesid, kes pole veel PRIA registris arvele võetud.

Peretütar Kaisa rääkis 18. mail kohtus tunnistajana, et tõi loomad kodust Lümanda külla Ökoküla Paderiku lauta. Seal pandi lambad firma loomadest eraldi latrisse edasitoimetamist ootama. Loomad viis 8. aprillil Kuressaarde ja andis ostjale üle toonane Ökoküla töötaja, keda hüütakse Leniniks. Mees sai Jõeäärelt 300 eurot ja see liikus Maila Valgu kaudu Putla talupidajateni.

Lambapidaja sõnul on nii rümba kui ka eluslammaste müük dokumenteeritud ja kantud nende talu karjaraamatusse. "Kuidas said need olla Ökoküla lambad, kui need olid kadunud ja maha kantud, mille tegevjuht oli oma aktiga kinnitanud, et need on surnud," vaidles ka Valk vastu süüdistusele, et müüs Ökoküla lambaid.

Põletas kaustiku

Uue tõendina väljatoodud karjaraamat tundus prokurörile kaheldava faktina ja ta taotles kohtult selle tõendina käsitlemist. Eilsel kohtuistungile tunnistas vanaperenaine, et ametlikult andis ta loomapidamise tütretütrele üle millalgi 2015. või 2016. aastal. Kuid juba enne seda tegeles lapselaps ka kogu lammastega seonduva paberimajandusega ja täitis karjaraamatut. Ka vanaproua ise pidas varem loomade üle arvestust karjaraamatu abil, kuid pärast asjaajamise üleandmist põletas vanad kaustikud ära. "Et oleks vähem segadust," põhjendas ta.

Prokurör Helga Aadamsoole selline asjade käik sobis, sest tunnistaja nimetatud karjaraamatut polevat tõendina võimalik arvestada. Tütretütre poolt lambapidamise ülevõtmisel alustatud uut karjaraamatut ta tõendine arvesse minevaks ei pidanud. Kaitsja Saima Laumets proovis küll selgitada, et selles on märgitud kõik 2016. aasta märtsi ja aprilli lammaste liikumised, kuid kohtunik Kristel Pedassaar oli nõus prokuröriga, et kaustikusse võis hiljem millal iganes märkida mida iganes.

65 000-st jäi järele 360 eurot

Algselt süüdistas Saaremaa Ökoküla Maila Valku umbes 800 lamba kadumises ja muudes kuritegudes ning nõudis talt sisse ligi 65 000 euro suurust tekitatud kahju.

Politsei alustas kriminaalmenetluse lammaste kadumise uurimiseks 10. detsembril 2015. Samal ajal alustas oma tegevust sisekontroll. Ettevõtte omanik Hando Sutter rääkis 18. mail kohtus tunnistajana, et 20 tegutsemisaasta jooksul on lambaid kadunud igal aastal umbes 6–8 protsenti karjast. "Kui Maila Valk teisel perioodil tööle tuli, suurenes loomade kadumine kordades," süüdistas Sutter. Tema väitel arutati probleemi korduvalt, kuid asi ei paranenud.

"Samal ajal liikusid jutud, et Ökokülast on võimalik sularaha eest lambaid osta," rääkis Sutter. "Kuna kadumine jätkus, initsieerisime selle kontrollostu, et katsetada, kas tõesti on nii võimalik lambaid osta. Kontrolloste tehti päris mitu tükki ja minul õnnestus neid salvestusi kõiki näha. Kui poleks oma silmaga näinud, poleks uskunud."

2017. aasta maikuus esitas Ökoküla Maila Valgu vastu hagiavalduse, nõudes loomade kadumise eest kahjutasu 57 755 eurot, loomade omastamisega tekitatud 945 euro hüvitamist, villa omastamisega tekitatud 580 eurot, toetuste vähendamisega saamata jäänud tulu summas 3207 eurot ja sisekontrolli eest makstud 2006 euro kinnimaksmist. Kokku 64 494 eurot.

Aasta hiljem otsustas politseiuurija, et nelja fakti osas kuriteotunnused puuduvad. Lammaste kadumise põhjustasid põhiliselt haigused ja parasiidid ning Maila Valk tegi tööalaselt kõik endast oleneva, et loomi vähem hukkuks. Probleemiks olid pigem Sutteri ettevõtte vale ja jätkusuutmatu ärimudel ning strateegilised otsused.

Tagasi üles