Häirekeskus peab Saaremaa elu turvaliseks

Monika Metsmaa
, Toimetaja
Copy
VESTLUSHOOS: Häirekeskuse tööst räägivad saarlane Leevi Mänd ja häirekeskuse Lääne keskuse valvevahetuse juht Anu Aaviste.
VESTLUSHOOS: Häirekeskuse tööst räägivad saarlane Leevi Mänd ja häirekeskuse Lääne keskuse valvevahetuse juht Anu Aaviste. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Häirekeskuse andmeil helistavad Saare maakonna elanikud hädaabinumbrile tunduvalt vähem kui mandrirahvas.

“Sellest, et saartelt hädaabinumbrile vähem kõnesid tuleb, võib järeldada, et siin on elu turvalisem ja inimesed saavad ise oma murede lahendamisega paremini hakkama,” leidis häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela, kes eile koos kolleegidega Auriga kaubanduskeskuses saarlastele ja Saaremaa külalistele häirekeskuse tööd tutvustas. “Samas on inimesed, kellega täna siin rääkinud olen, kinnitanud, et kui on põhjust hädaabinumbrile helistada ja abi küsida, siis seda ka tehakse.”

Alvela sõnul ei karda inimesed vajadusel häirekeskuse poole pöörduda ja teavad hästi ka hädaabinumbrit. Tema hinnangul väärivad tunnustust eeskätt lapsed, kes helistavad häirekeskusesse näiteks oma lähedaste abistamiseks.

“Põhiline, mille pärast saarlased häirekeskuse poole pöörduvad, on tervisega seotud mured – hingamis- ja südameprobleemid,” märkis Kätlin Alvela.

Saarlased on tervemad

Häirekeskuse kommunikatsiooniosakonna juhataja Sigrid Karu sõnul võib keskuse statistikast, mis Saare maakonna kohta on koostatud, järeldada, et siinsed inimesed on siiski tervemad ja helistavad oma tervisemurede pärast hädaabinumbrile vanemana kui Eestis keskmiselt.

“Vähem tuleb ette selliseid kutseid, kus on vaja päästjate ja politsei abi,” tõdes Karu. “Kui õnnetusi juhtub, siis juhtuvad need pigem kodus kui tänaval või meelelahutusasutustes ja nende lähedal.”

Politsei abigi vajatakse Karu andmeil Saare maakonnas vähem kui Eestis keskmiselt. “Seega – saare inimene tundub olevat tervem ja ilmselt ka tasakaalukam,” järeldas Sigrid Karu.

Auriga külastajate seas oli neid, kes tulid ise häirekeskuse töötajatega juttu ajama ja keskuse töö kohta uurima. Samas tegid keskuse töötajad ka ise väikest uurimistööd, tundes huvi selle vastu, kui paljudel inimestel on olnud põhjust hädaabinumbrile helistada, mida nad häirekeskusest teavad ja millised on nende kogemused keskusega suhtlemisest. Kes soovis, sellele jagasid häirekeskuse töötajad näpunäiteid, kuidas võimalikult täpselt oma nutitelefoniga asukohta määrata, kui on tarvis abi kutsuda.

Alvela tõdes, et Saaremaalgi leidub inimtühje paiku, kus hätta sattunu ülesleidmine võib teinekord osutuda keeruliseks. Siin aitab aga päästekorraldajate vilumus ja hea küsitlemisoskus.

“Väga oluline on, et inimene oskaks ka ise oma asukohta määrata,” lausus Kätlin Alvela. Just seetõttu näitasid häirekeskuse töötajad eile Auriga külastajatele nende nutitelefonide abil, kuidas inimene saab oma asukoha koordinaadid kindlaks teha.

Helistada kohe 112

“Kui midagi juhtus ja telefoni aku on kohe tühjaks saamas, siis meie soovitus inimestele on: ärge hakake helistama lähedastele või sõpradele, vaid valige kiiresti number 112,” toonitas Alvela. “Kui ei saa ühendust, võtke SIM-kaart välja ja helistage otse, SIM-kaarti kasutamata.”

Mullu helistati häirekeskusesse Saaremaalt hinnanguliselt 15 514 korda, mis moodustab 1,6% kõikidest Eestis tehtud hädaabikõnedest. Tuhande elaniku kohta tuli Saaremaalt 467 hädaabikõnet. Keskmiselt üle Eesti tuli 755 kõnet tuhande elaniku kohta.

Kiirabi, politsei ja päästjate abi vajati Saaremaal eelmisel aastal 7453 korral ja see moodustab 1,8% kõikidest häirekeskuses registreeritud sündmustest. Mullu oli Saaremaal 1000 elaniku kohta 224 sündmust, kus vajati appi kiirabi, päästjaid või politseid. Keskmiselt tuli üle Eesti aga 310 sündmust 1000 elaniku kohta.

Ka keskkonnainfo numbril 1313 ja maanteeinfo telefonil 1510 vastab inimesele häirekeskus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles