JUHTKIRI: Ooperipäevade ootuses

Saaremaa Ooperipäevad aastal 2017. “Nurjatu saar.”

FOTO: Maanus Masing

Sügiseselt halliks ja vihmaseks muutunud ilm paneb kohati unustama, et tegelikult on käes  südasuvi. 

Ühe kindla tunnusmärgi, et tõepoolest on juuli ja mitte september, võib leida Kuressaare lossihoovist. On ju seal alanud ettevalmistused igasuviseks tähtsündmuseks, Saaremaa ooperipäevadeks. 

Linnuse hoov on täis mehi ja masinaid. Tulevase ooperimaja alles kerkivad metallkonstruktsioonid annavad juba tasapisi aimu, milline näeb ehitis välja siis, kui see kord valmis on. Oodata ei ole enam kaua, kõigest paar nädalat.  

Kuigi Kuressaares on ooperietendusi korraldatud ka vabas õhus – selgi ju oma võlu –, ei saa paraku alati kindel olla, et ilmaga veab. Olgugi ooperimaja ajutine, ent kui publikul on kaitsvad seinad ümber ja katus pea kohal, ei pea ta muretsema vihma ega lõõskava päikese pärast. 

Akustika ja valgustus mängivad etenduse õnnestumisel olulist rolli. Selge see, et  ooperimajas annab neid paremini timmida kui vabas õhus.

Tänavu täidab Kuressaare ooperimaja sisuga Moskva Helikon-Opera, kes toob muusikasõpradele külakostiks nii vana tuntud klassikat kui ka maailmaesiettekande. 

Mida arvab festivalipublik suurele lauljale Georg Otsale pühendatud lavastusest, selgub juba õige pea.

Tagasi üles