Veel üks Bellingshausen 200!

Anti Liiv

FOTO: Erakogu

"Saaremaa asukoht gloobusel võimaldab püstitada hüpoteesi, et siin on olnud kokkupuuteid nii Skandinaavia viikingitega, kuid ka mujalt, ennekõike saksa kultuurialadelt tulnutega," kirjutab psühhiaater Anti Liiv.

Kaua aastaid ei ole eriti palju ilmunud nendest suhetest raamatuid ega artikleid. Näiteks millistel asjaoludel õieti hukkusid ilmselt Skandinaavia-poolsetelt aladelt Saaremaale saabunud sõdalased Salme kandis ja millised olid nende tuleku motiivid: kas meelelahutuslikud eesmärgid või tulid nad ahnete vallutajate salakavalate mõtetega. 

Tänini polegi sellel teemal kirjutatud piisavalt tarku raamatuid. Õnneks on see veel kasutamata võimalus, mida võib tarkade naiste ja meeste teadmiste varal korvata.

Üks seni kajastamata lugu on Pilguse mõisa omanike tegevus Saaremaa radadel. Üks neist on kindlasti Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen, kelle perele Pilguse mõis kunagi kuulus.

Nüüd, kui Eestil tundukse olevat enam vabadust taolisi vanu küsimusi taas käsitleda, võiks seda teha. Seda enam, et Pilguse mõis tähistas juba 20. sajandi lõpus ka ühte juubelit numbrimärgiga 200! – 1978. a möödus Bellingshauseni sünnist 200 aastat.

Pilguse psühhiaatriahaigla töötajad otsustasid katsetada vabaduse piire Bellingshauseni juubelit tähistades.”

Seda märkasid Pilguse psühhiaatriahaigla töötajad (allakirjutanu oli siis peaarst), kes otsustasid katsetada vabaduse piire seda juubelit tähistades. Selleks valiti võimalus tuua Pilguse psühhiaatriahaigla põllult suur maakivi, mille toomiseks kasutati naabruses oleva Lümanda sovhoosi juhtkonna lahket tehnilist abi. Et asi oleks selge, varustasid haigla töötajad kivi tekstiga "Siit põlvnes admiral F. G. von Bellingshausen; sünd. 20.IX.1778 Lahetagusel; surn. 25.I.1852 Kroonlinnas". Algul oli küll kahtlus, et võib-olla tehakse sellest vaenulikult lavastatud poliitiline skandaal. Üllatuslikult aga mingeid probleeme ei Saaremaa ega Moskva võimudega ei tekkinud.

Kuigi Pilguse olud olid kaugetele ülemustele tundmatud, püstitas selline saarlaste tavatu käitumine võimaluse astuda tulevikus veel samme täieliku vabaduse poole.

Kui omavoliliselt püstitatud mälestusmärk oli paigaldatud võrdlemisi suure vaatajaskonna juuresolekul, selgus, et sel ajal ka Saaremaal nähtav uudistesaade "Vremja" isegi teatas ootamatult uudisena, et Pilguse haigla juurde paigutatud mälestuskivi oli tunnustäheks sellele, kuivõrd Lümanda sovhoosi tubli töötajaskond austab ja peab meeles kuulsat Vene maadeuurijat.

Tähistamaks Pilguse psühhiaatriahaigla töötajate vaimuerksust juba üle 40 aasta tagasi, on kõigil võimalik seda mälestuskivi veel tänini külastada.

Tagasi üles