Pihtlale ühinemislepingust pea tühjad pihud

LOOTUST ON: Kohalikule elanikule Leena Havile teeks heameelt, kui Sandla kultuurimaja remont ette võetaks.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Pihtla piirkond ei saa ühinemislepingusse kirjapandud vajalikest objektidest pea mitte ühtki, näiteks ei ole vallal raha kergliiklustee ehitamiseks suisa eluohtlikuks kutsutud Kaali–Kõljala tee serva.

Pihtla osavallakogus rõhutasid liikmed Annely Õisnurm ja Kersti Truverk taas kord vajadust investeeringute järele, mis endise Pihtla valla poolt ka ühinemislepingu lisasse kirjutatud. Paraku on nende soovid kui hane selga vesi.

Investeeringutena pandi Pihtla poolt kavasse Sandla kultuurimaja uuendamine ning Vaivere–Vanamõisa ja Kaali–Kõljala kergliiklustee rajamine. Nüüd on selge, et need rahastust ei saa.

Peaks olema võrdne

"Olen väga häiritud," lisas Kersti Truverk osavallakogule saadetud ettepanekute juurde. Annely Õisnurm märkis, et kui neid ettepanekuid arengukavades ei hoita, siis ollakse neist igaveseks ilma. "Kuigi Saaremaa vallal ei ole juriidilist kohustust peale ühinemislepingu kehtivuse kaotamist (aastal 2021 – toim) eelpool nimetatud objektidega tegeleda, peaks olema ka moraalne kohustus, et üks piirkond (Pihtla) peaks arenema teiste Saaremaa piirkondadega võrdväärselt," märgib Õisnurm.

Vallavalitsuse tugiteenuste osakonna juhataja Alo Heinsalu selgitas, et kergliiklusteed on ühinemislepingus märkega, et need tehakse kaasrahastuse saamisel. 

"Tänaseks on riik kergliiklusteede ehitamise toetamise lõpetanud," ütles Heinsalu. Vallal puudub tema sõnul võimekus kergliiklusteid ühinemislepingus toodud ulatuses ehitada, kuna ka valla teede parandamine nõuab palju raha. "Sandla kultuurimaja hoonet on seni parendatud ja parendatakse ka sel aastal sotsiaalvaldkonna tarbeks," lisas Heinsalu.

Kellelt sa ikka midagi ära võtad?" - Rando Rahnik

Kaali–Kõljala kergliiklustee nõuaks 225 000 eurot oma raha ja Vaivere–Vanamõisa tee 40 000 eurot.

Osavallakogu juht Rando Rahnik tõdes, et tekitab ikkagi küsimusi, kuidas üks või teine objekt, mis Pihtla valla ajal plaanis oli, nüüd ära kukkunud on. Tema sõnul ei saa inimesed aru, kust tuli see kaasrahastuse teema. 

Rahnik märkis, et kui toonases Pihtla valla volikogus arutati ühinemislepingusse pandavaid objekte, siis ei olnud mingist kaasrahastusest juttugi. Ometi pandi ühinemislepingu lisasse kirja investeeringud vaid kaasrahastuse saamise korral.

Rahniku kinnitusel ei ole kohalikel kuskilt seda kaasrahastust hankida. Tema sõnul on Saaremaa vallas tööl inimesed, kes peaksid selliste rahaotsimistega tegelema.

Põletavaim probleem

Rando Rahnik lisas, et kõige põletavam probleem on kindlasti Kaali–Kõljala kergliiklustee, liiguvad ju lapsed praegu maanteel, mis viib Saaremaa ühe suurema turismiobjekti juurde. 

Seda kuuekilomeetrist lõiku on asjaosalised varem Saarte Hääle veergudel nimetanud eluohtlikuks. Vald on pakkunud, et rahastuse võiks leida Pihtla piirkonna teederahast. "Kellelt sa ikka midagi ära võtad?" küsib seepeale Rando Rahnik, lisades, et eks kõik tahavad ju korras teel käia ja autoga sõita.

Osavallakogu juhi sõnul oli vahepeal teemaks, et Maanteeamet proovib leida mingi lahenduse kuid seegi on soiku jäänud. "Peaks edasi torkima," arvab ta. 

Tagasi üles