/nginx/o/2019/08/27/12504321t1he8c6.jpg)
Peres, kus kasvavad lapsed, tuleb kõik reisid ja matkad hoolikalt läbi mõelda. Olenemata sellest, milline on transpordivahend ja kui pikaks sõit võib venida, tuleb lapsevanemal eelnevalt planeerida reis nii, et sellest kujuneks mõnus puhkus.
Lapsega reisimine eeldab planeerimist ja paindlikkust
Seda enam, et üha tihedamini võib sotsiaalmeedias kohata arvamusavaldusi, kuidas bussis vm karjuv või end lihtsalt valjuhäälselt väljendav laps häirib kaasreisijaid ning see muudab ebameeldivaks nii kaasreisijate, lapsevanemate kui ka laste endi sõidu. Mida siis teha, et kõik sujuks?
"Kõige olulisemad on ikkagi eelnev planeerimine, hoolikas pakkimine ja ühised reeglid," kinnitavad suvesaarlased Triinu ja Merily, kes enamasti reisivad kahe autoga, ning lisaks täiskasvanutele on reisikaaslasteks neli-kuus last, kelle vanus jäi sel suvel vahemikku 6–13. Nende sõnul tuleb kindlasti läbi mõelda, kus peatuda, et lapsed saaksid joosta ega peaks pikalt istuma. Ühised reeglid on olulised seetõttu, et kehtivad kõigile ning iga reisil olev täiskasvanu võib korrale kutsuda peale oma lapse ka teisi lapsi.
Samuti on nad eelnevalt kehtestanud reeglid söögipauside asjus, sest tore rännak võib hetkega muutuda kaoseks, kui üks lapsevanem lubab, teine keelab või kui ühele lapsele ostetakse kommi ja teistele mitte. "Kõik tuleb teha ühesuguste reeglitega, see tagab rahu," ütleb Triinu, rõhutades, et magusat nad pikal autoreisil lastele eriti ei anna, ja seda mitmel erineval põhjusel.
Nääklemine muudab reisi talumatuks
"Sõitsin kord bussiga Kuressaarest Tartu poole, muusika kõrvaklappides mängimas ja üritasin tukkuda," meenutab Ene, kes ärkas üles kõva kriiskamise peale. Naine võttis klapid peast ja vaatas ringi. Mitu pingirida eespool istusid lapsed, kes valjuhäälselt nääklesid. Ema istus nende taga, üritas lapsi korrale kutsuda, kuid tegelikult karjus ise veel kõige valjemini.
Mõne aja pärast selgus, et kooliealine laps tahtis filmi vaadata, ent tema kõrval istuv umbes nelja-aastane ei olnud sellega üldse rahul. Ja nii nad seal kolmekesi vaidlesid. Olukorra lahendas ema kõrval istuv vanem naine, kes ütles laste emale väga konkreetselt, et reisi rahulikuks jätkumiseks vahetage palun kohad ära, minge istuge noorema lapse kõrvale ja siis saab vanem laps tema kõrval, iste tagapool, rahulikult filmi vaadata. Ema tegigi nii, hakkas ise noorema lapsega tegelema ning reis kulges edasi rahumeelselt.
Väga palju perega reisiv Margit oma lapsi pikkadele reisidele siis kaasa ei võtnud, kui nood alles päris väikesed olid. Just seetõttu, et saaks ise puhata ning et laste jonnimine reisi talumatuks ei muudaks. Nüüd, kui lapsed suuremad, planeerivad nad oma puhkuse väga hoolikalt.
"Reisin koos perega sügisesel koolivaheajal," räägib Margit. Tema sõnul peab lastel autos või lennukis piisavalt tegevust olema – mänguasjad, raamatud, joonistamisvahendid, nüüd paraku ka telefonid –, siis ei hakka nad teisi reisijaid häirima.
Margiti pere käib kohtades, kus huvitav on nii lastel kui ka täiskasvanuil (nt Maltal käisid nad sealses akvaariumis, kus olid haid, raid ja teised mereelukad). Varem, kui lapsed väiksemad olid, käisid nad ka kohalikel mänguväljakutel, veetes seal tunni või paar. "Siis oli rahu majas ja saime käia ka sellistes kohtades, mis meid, s.o täiskasvanuid huvitasid," räägib Margit.
Üle planeerida ka ei tohi
Sel suvel lastega pika autoreisi ette võtnud Liisi sõnul oli reisi eelnev planeerimine paras peavalu.
"Suurematega oli keerulisem – pidin vaatama, et neil oleks huvitav ja eakohast tegevust, kuna käisime autoga Läti-Leedu reisil, siis pigem oli see nende jaoks tüütu sõitmine," meenutab Liis. Ta lisab, et nad tegid palju peatusi erinevates kohtades, et ei oleks üle 250–300 kilomeetri korraga sõita.
"Kõige väiksem oli kõige tublim, tema jaks sai otsa viimasel lõigul, kui tulime Kaunasest otse koju ehk üle 600 km korraga," räägib Liis oma pere suvepuhkusest, mis lõppkokkuvõttes oli ikkagi ilus.
"Ei tohi üle planeerida tegevusi," rõhutab samuti palju lapsega rändav Anneli, kes reisib erinevates riikides nii auto kui ka lennukiga.
"Mulle meeldibki eelkõige rahulik tempo," märgib Anneli. Ta räägib, et nad ärkavad küll suhteliselt varakult, aga on alati võtnud sellise ööbimiskoha, kus pakutakse hommikusööki või siis saab seda ise teha. "Majast täiskõhuga välja minnes on mõlema tuju hea," kinnitab ta, lisades, et peale selle, et kõht peab täis olema, ülemäära pikki otsi nad samuti korraga ei sõida.
Anneli sõnul teevad nad tihti peatusi kohtades, kuhu ta ise tahab sisse põigata, nägemaks põnevaid kohti, ja laps on sellega harjunud, et tee peal tuleb autost ikka mitmeid kordi välja ronida, olgu siis mõne künka otsast alla vaatamiseks või mingi tuletorni lähemaks uurimiseks.
Staažika lennureisija soovitused
Katrin reisib lastega õhus väga tihti ning nüüd, kui lapsed on juba suuremad, on nendega palju lihtsam pikki vahemaid läbida. Kõige keerulisem iga on tema sõnul 1–2-aastane, sest imik magab palju ja suurematele on kergem tegevust leiutada.
Esimest korda sõitis Katrin Austraaliast Saaremaale siis, kui tema laps oli kaheksakuune ning kaheaastaseks sünnipäevaks oli pisikesel inimesel lennutunde korjunud juba üsna arvestatav kogus. "Kuigi lend on kõige suurem väljakutse reisi ajal, on sihtkohta jõudes alati tore," nendib Katrin. Ta soovitab lennureisile minnes eelnevalt internetist soovitusi lugeda ja nende hulgast sobivad välja noppida.
Katrin meenutab, kuidas üks ta tuttav broneeris kahe pika lennureisi vahele hotellis ööbimise, et kogu pere saaks vahepeal välja puhata. Aga alla-aastane laps ei maganud hotellis silmatäitki ja vanematel tuli teda kordamööda vannitoas lõbustada, samal ajal kui teine püüdis siis toas magada. Täiesti asjata sai reis pikemaks ja kallimaks venitatud.
"Olen kuulnud, et keegi jagas kõrvalistujatele kõrvatroppe ja keegi tegi lennukinaabritele väikseid kingitusi. Aga mina liitun nendega, kes kinnitavad, et eriti ei tasu mõelda sellele, mida teised arvavad," räägib Katrin. Ta lisab, et loomulikult ei tohi teisi häirida, aga pigem keskendu oma lapse, mitte kaasreisijate enesetundele, ning nii on lõppkokkuvõttes kõigil parem.
MEELESPEA!
• Planeeri reis hoolikalt, tee peatusi.
• Rahulik tempo, mitte liiga palju erinevaid elamusi.
• Paki kaasa ainult hädavajalik ja nii, et saaksid tihedamini kasutatavad asjad kiiresti kätte.
• Mõtle söögipausidele ja ka käte puhastamisele.
• Lastele sõiduks tegevused (mänguasjad, raamatud, joonistusvahendid).
• Autosõiduks erinevad mängud.
Autosõidumängud
Autoga reisivad omajagu ka Jaanika Niklas ja Margus Kivi, kel on omad mängud, mida nad on nõus ka teistega jagama:
1. Mõista-mõista (igasugused mõistatused – näiteks mis on roheline ja liigub (puulehed)); kes ära arvab, esitab järgmise mõistatuse.
2. Mäng, kus sõna viimase tähega tuleb teha uus sõna. Teeme seda kategooriate kaupa, näit loomad: üks ütleb rebane, järgmine peab ütlema e-tähega looma, nt elevant.
3. Pidepunktide otsimine – nt roosa puu, sebrapuu, traktorid, kombainid, sadam jne.
4. Laulame koos, kõvasti ja valesti.
5. Google Maps´ist või Waze´ist teekonna jälgimine.
6. Kõrvaklapid lastele pähe ja kuulavad, mida soovivad, enamasti laule ja siis nad laulavad kaasa.
7. Muinasjutu- ja muud plaadid reisile kaasa. Meie hitt on "Lotte reis lõunamaale" ja Melissa nime laulude plaat, kus kõikides lauludes esineb Melissa nimi.
8. Jälgige ümbrust ja leidke midagi huvitavat ning jagage teistega.
9. Kui midagi enam ei aita, siis pulgakomm suhu!