/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/10/12546917t1h4d86.jpg)
Viis aastat tagasi 27. juunil uksed avanud vastvalminud Eikla klubihoone, mis nüüdseks on rahvamajaks ristitud, püüdis juba siis oma omapärase arhitektuurilise lahendusega asjatundjate tunnustavaid pilke.
Eikla rahvamaja – väike hubane kultuurikolle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omal ajal kuulutati Eikla klubihoone 2014. aasta puitehitiseks. Konkursi žürii hinnangul oli maja piisavalt eriilmeline, näidates seda, et puitarhitektuuri tase on tõusuteel.
"Nõukogudeaegse proportsioonitu koolihoone lammutamise järel kerkis samasse täiesti uus ehitis, maast laeni puust. Hoone kolm, taevast vaadatuna tähte meenutavat tiiba on igaüks oma värvi, vormi ja sisuga, külakeskkonnaga harmoneeruv kogukonnasüda on õige asi õiges kohas," andis ERR-i uudisteportaal 2014. a novembris teada.
Konkursil võitjaks kuulutatud hoone projekteeris arhitekt Sten Ader firmast Skad Arhitektid OÜ. Ehitas Mert OÜ, alltöövõtja oli OÜ Spetsiaalne.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/10/12546921t1h6293.jpg)
Eikla rahvamaja juhataja Viiu Rohtla tõdeb, et kohalikud on maja omaks võtnud. Hoone on soojapidav, küttekulu on võrreldes endise majaga märgatavalt väiksem.
Kolmeosalises hoones on hobiruum lauamängudega, moodullavaga saal ja raamatukogu. Maja köetakse maaküttega. Saal, kuhu mahub istuma 60 inimest, on ühenduses kööginurgaga. Seega saavad külainimesed siin ka oma tähtpäevi tähistada või siis peiesid pidada.
Pärast maja avamist võtsid siin esimestena koha sisse käsitöötegijad. Teada-tuntud Eikla käsitöömemm Selma Pahapill (87), keda 2011. aastal tunnustati Saaremaa käsitööseltsi KadakMari elutööpreemiaga, võtab siiani ringi tegevusest agarasti osa, jagades õpetusi noorematele.
/nginx/o/2019/09/10/12546923t1h318f.jpg)
Näitering on publiku ette toonud mitu põnevat lavastust. Külaelu kujutavad lavapildid on kirja pannud ja lavastanud Margit Mets.
Rahvamaja lauamängude tuba kasutavad peamiselt noored, kes võtavad üksteiselt mõõtu koroonas, lauatennises, males, kabes või lauahokis.
Fuajees saab vaadata suureekraanilist televiisorit ja mängida elektroonilisi mänge.
Lastele tegevust jagub
"Lastele siin väga meeldib. Nad vaatavad oma filme ja vahel lahendavad ka koolist antud ülesandeid. Nõnda kasutavad nad aega ratsionaalselt," räägib Viiu Rohtla.
Kolm aastat tagasi tähistati rahvamajas, mis sel ajal veel klubi nime kandis, Eikla raamatukogu 25. sünnipäeva. 22 aastat laenutas Eiklas raamatuid Urve Pihl, kes praegu on ise raamatukogu üks sagedasemaid külastajaid. Urve Pihl oligi Eiklasse raamatukogu asutamise initsiaatoriks. Toonasel sünnipäevapeol rääkis Pihl Saarte Häälele, et esialgu sai ta algkool-lasteaiast ühe ruumi, kus raamatukogu tegutses kümmekond aastat.
Nüüdseks on rahvamaja viies sünnipäevgi peetud. Külalisesinejaks oli Salme vallateater."
Poolteist aastat tagasi sai Eikla raamatukogu uue avarama ruumi rahvamajas. Tehti väike vangerdus. Mängude tuba on nüüd pire pisemal pinnal. Raamatukogu juhataja on nüüd Marina Saukonen, kes juhendab ka rahvamaja lasteringi.
Nüüdseks on rahvamaja viies sünnipäevgi peetud. Külalisesineja oli Salme vallateater. Näitleja Meelis Juhandi astus rahva ette Jüri Tuuliku tegelaskuju tüürimees Benjaminina.
"Vahest ootaksin rohkem aktiivsust huviringide käivitamiseks oma kandi rahvalt," räägib Rohtla.
Suurt saali rendib rahvamaja üsna palju välja – juubelite pidamiseks, konverentside korraldamiseks jne.
Väliterrassil on korraldatud suvepidusid. Õuealal on laste mänguväljak ja võrkpalliplats. Rohtla sõnul mängisid poisid ja tüdrukud suveõhtuti seal tihti palli.
Saarte Hääl andis 2015. aasta mais lugejaile teada, et Eikla kandi inimesed tulid kokku ja tegid üheskoos seltsimaja hoovi jaanituleplatsi. Ühistööna rajatud tulease on kasutamist leidnud igal suvel. Eikla jaanipeod on ikka ja alati üsna rahvarohked ja meeleolukad olnud.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/10/12546924t1h3c76.jpg)
Traditsiooniks on saanud ka mardi- ja kadripäeva tähistamine. Aastaid on korraldatud kadrikarnevale. Kostüümides pidulistest pole puudust tuntud. Tõsi, paaril viimasel aastal on põhirõhk pandud lastele. Rahvamaja juhataja sõnul peaksid just lapsed meie pärimuskultuurist rohkem osa saama.
Nostalgiamaiguline pidu
Enne uue maja valmimist käisid Eikla kandi inimesed huviringides ja pidudel algkool-lasteaia majas.
Hoone keldrikorrusel olid Eikla klubi ruumid, kus käisid koos taidlusringid ja seltsitegevuses kaasalööjad. Klubi saalis korraldati teatrietendusi, kontserte ja peoõhtuid.
2009. aasta näärikuu keskel parodeerisid tollase Kaarma valla taidlejad ja seltside liikmed Eikla algkool-lasteaia saalis kolhoosikorda. See oligi ilmselt üks rahvarohkemaid pidusid vanas majas. Taidlejad olid etteasted hästi ette valmistanud. Pidu oli hoogne ja kaasakiskuv.
Veelgi varem oli taidlejate kasutuses vana mõisahoone, kus tegutses ka Eikla algkool.
Viiu Rohtla sõnul rahuldab praegune hoone piirkonna kultuurilised vajadused. "Alati võtan vastu inimeste ideid kultuuritöö edendamiseks. Tulge ja pakkuge oma mõtteid," kutsub kultuurijuht kohalikke elanikke kaasa mõtlema. Täna on lubanud rahvamaja külastada ka Saaremaa valla kultuurijuht Aarne Põlluäär. Küllap sünnib sellestki kohtumisest uusi ideid Eikla kandi kultuurielu elavdamiseks.