LUUBI ALL: Suhkruhaigus pole vaid vanainimeste tõbi

Monika Metsmaa
, Toimetaja
Copy
HÄDAVAJALIK ABILINE: Tiina Aavikul aitab oma veresuhkru taset jälgida kallis glükoosimonitooringu süsteem.
HÄDAVAJALIK ABILINE: Tiina Aavikul aitab oma veresuhkru taset jälgida kallis glükoosimonitooringu süsteem. Foto: Raul Vinni / Saarte Hääl

Kuigi Kuressaares elaval diabeetikul Tiina Aavikul oleks põhjust puuet taotleda enam kui küll, ei ole ta seda teinud.

Aedlinna veerel vanematekodu õuel õdusas hoovimajas elab Tiina Aavik oma kahe lapsega. Valgete seintega elutoa lauale on asetatud sülearvuti, mille ekraanil helendab tumedal taustal joondiagramm ja hulk arvusid. Tiinale ütlevad need palju. Näidates, milline on parasjagu lasteaias viibiva 5-aastase tütre veresuhkru tase. Tütar on diabeetik. Nii nagu ka Tiina ise.

Puude taotlemisest loobus Tiina pärast ülikooli lõpetamist, kui tööle läks. Ta leiab, et puude taotlemine tooks talle rohkem aja- ja närvikulu, kui asi väärt. Pealegi tuleks iga mõne aasta tagant tõestada, ega diabeet ole vahepeal "üle läinud".  Veresuhkru pidevaks jälgimiseks hädavajaliku, ent tuhandeid eurosid maksva glükoosimonitooringu süsteemi või insuliinipumba peab  täiskasvanu niikuinii ise kinni maksma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles