Saaremaa suuremate piimatootjate hulka kuuluv Mereranna ühistu otsib ettevõtjale ostjat, kuna piimahinna langus ei võimalda ettevõttel enam toime tulla.
"Omanikud otsustasid, et võib-olla peaks leidma ettevõttele investori, kes tahab edasi minna," ütles TÜ Mereranna PÜ juhatuse liige Urmas Lehtsalu. Kuna osa ettevõtte omanikke on tema sõnul juba küllalt eakad, siis ei ole nad ise enam valmis uusi laene võtma ega investeerima. Eriti olukorras, kus tööstus maksab piimatoodangu eest aina vähem ja piimaraha laekub hilinemisega.
Lehtsalu kinnitas, et ettevõtte müümiseks käivad praegu läbirääkimised. "Mida ostjad edasi teevad, kas piimatootmine jätkub või kas see piim jääb Saaremaale, see on uue omaniku asi," lausus ta.
Saarte Hääle andmetel on Mereranna müügitingimuste vastu huvi ilmutanud ettevõtja Margo Näälik, kes aga ise kinnitas, et tema enam piimafarmi ostmise üle läbirääkimisi ei pea.
Kui ettevõtet soovitud tingimustel müüa ei õnnestu, siis tuleb kahjumiga töötavad üksused likvideerida. "Ütleme, et loomad ja inimesed tuleks koondada, aga maadega ei juhtu ju mitte midagi," sõnas Lehtsalu. Kõne alla võib tulla ka tootmise vähendamine või osaluse müümine. "Öelda seda, et tänase päeva seisuga otsime nööri või niimoodi, see ei ole õige," märkis Lehtsalu.
Kindlasti tuleks ettevõtte toimetulekule kasuks, kui piimaraha hakkaks tööstusest normaalselt laekuma. Ehkki piimatööstus peaks tootjale tasuma 30 päeva jooksul, laekub piimaraha praegu piimatootja arvele 57–60 päeva möödudes. Esimest korda Mereranna ühistu ajaloos jäid peaspetsialistide palgad sel kuul ettenähtud 19. kuupäeval välja maksmata ning palgapäev nihkus kaks-kolm päeva edasi.
718-pealise lüpsikarjaga Mereranna ühistu pole erinevalt mitmest teisest Saaremaa suurtootjast suutnud endale uut lauta ehitada. Muretsetud on küll uut põllutehnikat, kuid pole uuendatud farmitehnoloogiat. Ettevõtte põllumajandushooned on ajast ja arust, farmi katus laseb vihma läbi. Olukord on seda trööstitum, et pärast Kaarma kolhoosi reformimist tekkinud Mereranna ühistu oli tollal teistest paremal järjel, kuid mängis järgnenud aastatega kõik oma eelised maha. Urmas Lehtsalu sõnul soovisid nad uut lauta ehitada, kuid jäid kahel korral esimesena PRIA taotlusvoorus toetusest ilma.
Ka väljalüpsiga (7680 kilo) on omaaegne priimus langenud Saaremaa suurtootjate arvestuses kehvemate hulka. Lehtsalu sõnul saaks piimatoodangut lisasöödaga tõsta, kuid sellel kulutusel pole mõtet, kui söödale tehtud väljaminekuid piimarahaga tagasi ei teeni.
30 aastat tagasi piimatööstuse erastamise juures olnud Urmas Lehtsalu sõnul on piimatootja kõik need aastad lootnud, et õnn tuleb õuele ja elu läheb paremaks, aga ei ole ju läinud. Piimahind on pigem langenud, ent elu ja tootmine lähevad aina kallimaks. Saaremaa tootmiskulud ületavad mandri kolleegide omi, samas kui saagikus jääb ülemeretootjate omale alla. "Kui kõik need ebameeldivused kokku jooksevad, tekib tõesti see tunne, et miks ma seda teen," tõdes Lehtsalu.
Saaremaa Piimatööstuse nõukogu esimees Tõnu Post ütles, et toodangu eest maksmine on tõepoolest natuke venima hakanud, aga midagi hullu ka ei ole. Alates sellest kuust maksab tööstus piimakilo eest 29 senti, sellise hinna juures tootja enam kasumit ei teeni. Piima kokkuostuhinna languse taga nii Saaremaal kui ka mujal Eestis on juustu kokkuostuhinna langus maailmaturul.
Küsimusele, kas mõni Saaremaa piimatootja võiks olla huvitatud Mereranna farmi ostmisest, vastas Tõnu Post, et Saaremaal seda inimest kindlasti ei ole. "Üks asi on müügihind ja teine asi investeerimisvajadus: kui teda osta, siis peab olema pärast ostu kohe à la 3 miljonit eurot, mis investeerida, sest muidu on see ost mõttetu."