/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2019/09/27/12602428t1h0f9b.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskus alustas Saikla jääksoo ja Kõlaja soo taastamistöödega, mille tulemusel muutuvad alad oluliselt märjemaks ja taastub rabale omane taimestik.
RMK alustas Saikla jääksoo taastamistöödega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RMK looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et päris endisel kujul kumbki märgala küll ei taastu, ent nende veerežiim kujuneb võimalikult looduslähedaseks ja turbakiht hakkab uuesti kasvama.
Saikla jääksoos tehakse taastamistöid 139 hektari suurusel alal. 93 ha suurune ala raadatakse ja üheksal hektaril tehakse trassiraieid. Lisaks suletakse 26,2 km kraave, likvideeritakse 4,3 km kraavivalle ja ehitatakse 22 paisu. Saikla jääksoo taastamistööd maksvad 250 000 eurot ja objektil töötab Märjamaa ettevõte Timberston Ehitus OÜ. Kui algselt räägiti Saikla jääksoo taastamistöödega seoses enam kui 200 ha suurusest objektist, siis välitöödel täpsustati taastatava ala pindala tegelike tööde järgi, mistõttu see vähenes. Töö mõju ulatub Ants Animägi sõnul sellegipoolest palju laiemale ümbritsevale sookompleksile.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/27/12602429t1h4089.jpg)
Kõlaja soo veerežiimi taastamise juures on kõige olulisem töö 1975 m pikkuse kraavi likvideerimine. Animägi sõnul kaevati nimetatud kraav tsaariajal. Siiani puudub loogiline seletus, miks see kraav omal ajal tehti. Ei saa ju rabast kunagi viljakat põldu ja sinna ei kasva ka korralikku metsa, selgitas Animägi. Et vesi soole hajuks, ehitatakse kraavile 19 paisu, mis tulevad iga 20 cm maapinna languse järel. Praegu käib kraavi mulletelt puude mahavõtmine. Kõlaja soo taastamistööd maksvad 16 664 eurot ja objektil töötab Sikassaare Vanametall OÜ.
Nagu sarnaste tööde puhul mujal Eestis, pelgavad ka Saikla piirkonna põllumehed ja maaomanikud, et sookraavide sulgemine ujutab ümbritseva maa üle. Tegelikult üleujutuse oht hoopis väheneb, kinnitas Animägi. "Tegeleme vaid sooga ja põllumajanduslikke kuivenduskraave töö käigus ei suleta," märkis ta.
Kui soos on kraavid, täituvad need suure sademehulga korral kiiresti veega ega suuda kogu pealevalguvat vett ära juhtida. Äkkvoolu tõttu tekivad allavoolu olevatel madalamatel pinnavormidel üleujutused. Kui raba on terve, siis imab see Animägi sõnul vett nagu käsn ning vee väljavalgumine on aeglane. Soo veetaset vähendab ka aurumine. Väga suurte sademete korral ei aita siiski miski.
Päris endisel kujul kumbki märgala küll ei taastu, ent nende veerežiim kujuneb võimalikult looduslähedaseks ja turbakiht hakkab uuesti kasvama.” - Ants Animägi
Jääksoo tekib pärast soo kuivendamist ja turbakaevandamist. 20. sajandi alguses kaevandati turvast väikestes kogustes, alates 1950. aastatest muutus turba tootmine juba suuremaks tööstusharuks. Kasutusele võetud freestehnoloogia võimaldas turba kaevandamist suurtes kogustes ja ulatuslikul territooriumil. Soo kuivendati, eemaldati kogu taimestik ning rajati suured tasase pinnaga turbaväljad. Nõukogude ajal omasid turbavälju paljud sovhoosid ja kolhoosid.
Jääksoode algne loomastik ja taimestik on kaevandamise tõttu hävitatud. Soode veetase alandati looduslikust kuni poolteist meetrit sügavamale. Kui looduslik soo pakub elupaiku väga paljudele looma- ja taimeliikidele, siis jääksoo seda teha ei suuda. Jääksoos on ökoloogiline elukeskkond vaesunud.
Kui looduslik soo seob süsinikdioksiidi, siis nii jääksoo kui ka muu kuivendatud soo eritab õhku olulisi kasvuhoonegaase – süsinikdioksiidi ja metaani. Uuringud näitavad, et Eesti jääksoodest eraldub igal aastal õhku umbes 10 miljonit tonni süsinikdioksiidi.
Looduslikus soos seovad taimed süsinikdioksiidi ja süsinik ladestub anaeroobses turbakihis. Jääksoos hakkab turvas akumuleerumise asemel mineraliseeruma. Kuivendamise tõttu mineraliseerub ja haihtub õhku aastas umbes 2,5 miljonit tonni turvast.
Eesti Vabariigi maapõueseadus kohustab kaevandajat kaevandust rekultiveerima, mis tähendab, et pärast kaevandamist tuleb kaevandusala taastada. Jääksoode metsastamine ei ole otstarbekas, seda näitavad erinevate riikide kogemused. Jääksoole istutatud mets on väga tormiõrn ega anna korralikku palki.
Eestis on siiani korrastamata ja rekultiveerimata paljud nõukogudeaegsed jääksood. Tallinna Ülikooli ökoloogia instituut uuris 2015. aastal jääksoode korrastamise võimalikkust. Uuringu põhjal koostati valim 2000 hektari jääksoode korrastamiseks Eestis. Valimisse kuulub ka Saikla jääksoo Saaremaal.