Teejuht nähtava ja nägematu maailma vahel

KUIDAS KIRJELDADA VAIKUST? Katrin Paukson “Skandinaavia vaikusele” kirjeldust peale lugemas.

FOTO: Erakogu

Saaremaa esimesel kirjeldustõlgil Katrin Pauksonil sai valmis tõlge Martti Helde mängufilmile "Skandinaavia vaikus", mis on tema esimene mahukam töö uues valdkonnas.

Kirjeldustõlge on loometöö, mille käigus valmivad pimedatele ja vaegnägijatele tekstid, mis kirjeldavad filme, teatrietendusi, näitusi, muuseumide ekspositsioone, isegi spordivõistlusi. Spetsiifilistele nõuetele vastavad tekstid enamasti salvestatakse ja tehakse siis soovijatele erinevate rakenduste kaudu kättesaadavaks. Kirjeldustõlkeid saavad lisaks pimedatele ja vaegnägijatele kasutada ka eakad, kerge vaimupuudega inimesed, aga ka lapsed ja täiesti tavalised inimesed.

Eestis on kirjeldustõlkega tegeldud viis-kuus aastat. Katrin Paukson avastas valdkonna juhuslikult raadiot kuulates ja tundis kohe, et see on midagi just tema jaoks. Tänavu kevadel käis ta Tallinna Ülikooli Balti filmi- ja meediainstituudis kursustel, mis päädis lõputööna kirjeldusega Eeva Mägi dokfilmile "Süda Sõrve sääres". Paukson on filmi keskse tegelasega, kes tänaseks küll juba mõnda aega manalas puhkab, ka ise kunagi kokku puutunud. "Ta on isegi meie Sõrve maakodu köögilaua taga istunud. Aastaid hiljem tehti temast film ja nüüd tegin mina sellele filmile kirjeldustõlke," rääkis ta.

"Skandinaavia vaikus" on Pauksoni esimene töö mängufilmide vallas. "Väga hea film," kiitis ta linateost ja lisas, et kirjeldustõlke tegemist pakuti temale teadmisega, et ta on kogenud ohvriabi spetsialist. "Seal on rasked teemad, aga need on samas kuidagi soojalt ja helgelt käsitletud," nentis Paukson.

Tehniliselt oli selle filmi kirjelduse tegemine paras pähkel. "Näitlejatel ei olnud nimesid – seleta siis, kes on kes. Film oli mustvalge ja värvidega pole võimalik midagi kirjeldada – pimedad tegelikult teavad värve. Tegevus toimus talvel, mis tegi filmi eriti valgeks. Tohutult palju droonivõtteid, mida on pimedale keeruline kirjeldada. Iga sõna ja fraasi pidi väga põhjalikult läbi mõtlema," rääkis Paukson.

Kirjeldustõlk peab hästi tundma pimedate elu – kuidas nad liiguvad, kuidas nad maailma tunnetavad, kuidas nad ümbritseva keskkonna selgeks õpivad. Seda kõike tutvustati ka kirjeldustõlkide kursusel, kus lisaks koolitati välja ka tõlkide konsultandid, kes ise on pimedad või vaegnägijad.

Tagasi üles