Mark Grimitliht: Raske on selgitada asju, mida ei ole olnud

Mark Grimitliht.

FOTO: Erakogu

Saaremaa vallaarhitekt Mark Grimitliht kirjutab vastuseks kriitikale, et Saaremaa ruumipoliitika liigub inimkeskse ruumikäsitluse poole, kus kõigil oleks võimalus osa saada ja olla osa ruumist.

On positiivne, et tuntakse huvi meie ühise ruumi vastu. Debatt on terve ühiskonna tunnuseks. Näen, et ühise Saaremaa vallana saab vältida valglinnastumist, suunata ja planeerida saart sidusana ja välja joonistada erinevate kohtade eripärasid.

Saaremaa, mis ajalooliselt ja füüsiliselt moodustab ühe terviku, saab täna esmakordselt ühe tervikuna planeerida. See võimaldab keskkonnahoidlikku, majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut nii Kuressaares kui ka kõikides teistes saare piirkondades.

Kuressaare rulapargi asukoht ja lahendus valiti koostöös noortega. Selle rajamine sai kaasavast eelarvest enim toetust. Seejuures alla 16-aastased rulatajad hääletada ei saanud. Kokku koguti 166 häält. Võrdluseks, detailplaneeringu avaliku arutelu osalejate keskmine arv on 1. See, rohujuuretasandil kaasamine on minu arvates midagi palju rohkemat kui detailplaneeringu menetlus.

Noorte hääl kõlab

Noored, kelle hääl ühiskonnas on nõrgalt esindatud, said oma hääle avalikus ruumis kõlama. Rulapargi puhul on tegemist spetsiifiliste tehniliste nõudmistega rajatisega. Kulutada 25 000 euro suurusest eelarvest ligi pool arhitektuurikonkursi läbiviimiseks ei tundu mõistlikuna. Olulisem oli see, et noored koostöös projekteerijaga said leida võimaliku parima lahenduse ja oma kodulinna loomisel kaasa lüüa. Isetegemine loob erilise seotuse ka paigaga, vähendades vandalismi ja tõstes hoolivust.

Rajatud rulapark asub üldplaneeringu kohaselt puhkeotstarbelisel alal – juhtotstarve on ühisplaneeringuga antud aktiivses kasutuses rekreatsioonialadele. Rulapargi rajamine on üldplaneeringu eesmärgiga kooskõlas. Ka varemalt ei ole ehitiste püstitamisel järgitud detailplaneeringu koostamise kohustust.

Isetegemine loob erilise seotuse ka paigaga, vähendades vandalismi ja tõstes hoolivust.”

Sellesse samasse alasse on rajatud pukktuulik (arhitekt Mihkel Koppel) ilma detailplaneeringuta ja arhitektuurivõistluseta, mis minu arvates tundub mõistlik lahendus. See, et siia erinevate sihtrühmade ja erineva vanusega inimeste jaoks võimalusi luuakse, on ainult tervitatav ja elukeskkonda rikastav.

Rannahoone (arhitekt Hannes Koppel 2010, linnaarhitekt 2008-2014) lähedus vajaks täiendust, et rannaala kasutajaid oleks rohkem ja iga ilmaga. Mulle näib, et Kuressaare rannaala on õnnestunult suudetud hoida avaliku ruumina. Kuid kindlasti ei pea ma rannaala lõpetatuks – mitmekesisust, funktsioonide rikkust ja mõttetihedust peab lisama. Mistõttu sellest diskuteerimine, ruumiline planeerimine ja sekkumine on igati tervitatav.

Pean tõdema, et rulapargi ehitusloa menetluses on tehtud viga ja muinsuskaitseamet oleks pidanud olema märksa varem kaasatud. Oleme antud asjas jätnud tähelepanuta olulised ehitustingimused. Me siiralt palume vabandust selle eest. Oleme avatud diskussiooniks parima lahenduse leidmiseks.

Konkurss pole vajalik

Tori 4 krundi kohta avaldatud arvamusega me nõustuda ei saa. Alal on ka kehtiv detailplaneering ja merepääste hoone on kavas rajada detailplaneeringuga määratud hoonestusalasse. Üldplaneeringu järgi on tegemist segahoonestusalaga. Üldplaneeringu kohaselt toimub vanalinna muinsuskaitsealal linnaruumi olulisel määral mõjutavate ehitiste projekteerimine arhitektuurivõistluse võitnud töö alusel.

FOTO: Andrus Peegel

Üldjuhul loetakse niisugusteks ehitisteks uusehitised, mille ehitusalune pindala on suurem kui 100 m². Planeeritav 60 m² suuruse pinnaga merepääste hoone ei asu muinsuskaitsealas ega ole 100 m² suuruse pinnaga. Seega ei ole arhitektuurikonkursi korraldamine üldplaneeringu kohaselt nõutav ja  kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu ja detailplaneeringuga.

Ehitusteatise esitamine oli seotud valla võimaliku rahastustaotlusega. Ehitusteatisega esitatud ehitusprojekt ei ole lõplik, sellele viitab ka märge haldusaktis, mille kohaselt tuleb põhiprojekt esitada enne ehitustööde alustamist. Projekti kooskõlastamine muinsuskaitsega toimub edasise projekteerimise käigus. Edasi projekteerimine ja ehitamine toimuks hanke korras, milles saavad osaleda kõik huvitatud projekteerimis- ja ehitusettevõtted.

Seebikarp, tehnopark, vallavanemaga otsustamine – raske on selgitada asju, mida ei ole olnud.

Arhitektide liit käis alles septembris Saaremaal külas ning samal õhtul oli meil ka avalik vestlusõhtu Kuressaare lossis "Edukas omavalitsus? Hetkeseis ja tulevik". Vestlusringis osalesid vallavanem Madis Kallas, mina vallaarhitektina, EAL-i president Katrin Koov, asepresident Andro Mänd ja publik. EAL andis vallale positiivse tagasiside ruumilise planeerimise poliitika osas ja hinnati ka vallavanema teadlikkust ruumilises planeerimises. Siin oleks olnud ka hea võimalus pidada dialoogi arhitektide liiduga.

Saaremaa ruumipoliitika  liigub inimkeskse ruumikäsitluse poole, kus kõigil oleks võimalus osa saada ja olla osa ruumist. Olenemata, mis seisund-, saavutus- või olurollis ruumikasutaja on. Elurikas avalik ruum on siin võtmesõna.

Vastulause arvamusartiklile "Quo vadis, Kuressaare?" 18.10.2019.

Tagasi üles