/nginx/o/2019/02/11/11780776t1h0b33.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/24/12684120t1h30c5.jpg)
Salme lähedal asuv Tiirimetsa küla on nõukogude aja pärandina jäänud kahte eraldiseisvasse osasse, mille piire lahutab kitsamas kohas vaid 600 meetrit.
Kurioosum: Tiirimetsa küla asub kahes tükis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiirimetsast rääkides peavad inimesed tavaliselt silmas külakeskust, kus asub vana koolimaja, kirikuvare ning tegutseb külaselts Küünal. Ajalooliselt on selle paiga nimi hoopis Uusküla ja see moodustabki tänapäeval ühe jupi Tiirimetsa külast. Teine jupp Tiirimetsat asub paar kilomeetrit lõuna pool Ariste lahe ääres.
Seaduse silmis on Eestis ainulaadse juhtumi näol tegemist täiesti reguleerimata alaga. Kahe erineva tükiga pole keegi midagi ette võtnud, sest kogu aeg on nii olnud.
Juuli Pihl, kes on üks vähestest elusolevatest Tiirimetsa põliselanikest, on Uusküla tüdruk. 78 aastat tagasi ta koolimajast mõnesaja meetri kaugusel asuvas majas sündis ja samas paigas elab tänapäevani.
Tiirimetsa küla kahes tükis asumise põhjus on see, et erinevate riigikordade ajal on külasid liidetud ja lahutatud. Algselt asus samas paigas Tiirimetsa mõis. Selle maad jagati Vabadussõja järgselt asundustaludeks ning uue asulana tekkiski Uusküla.
/nginx/o/2019/10/24/12684124t1hf16e.jpg)
Salme osavallakogu esimees Andrus Raun, kes elab kahte Tiirimetsat lahutavas Lassi külas, teab, et Uusküla oli 30-ndatel korralik keskus kahe kooli, rahvamaja, kaupluse, vallamaja, meierei, juustukoja, raamatukogu, pritsumaja, õigeusukiriku, luteri palvemaja ja kõrtsiga.
Olgugi et nimeviide oli mõisa järgi vahel küll Tiirimetsa, asusid need ometi kõik Uuskülas. Raun ütleb, et eks see segadus on juba pikema taustaga, sest Tiirimetsa kandina on seda piirkonda tuntud ammustest aegadest.
1977. aastal liideti seitse ümberkaudset küla kokku ning kõigist sai üks suur Tiirimetsa. Eesti aja tulekuga hakati vanu külanimesid tagasi võtma. Juuli Pihl meenutab, et kõik teised said oma vana nime, aga Tiirimetsal oli kõva vaidlus.
"Koolimajas peeti suur koosolek," ütleb Pihl, kelle arvates oleks pidanud Uusküla nimi tagasi tulema. Tema sõnul juhtus nii, et Tiirimetsa nime pooldajatel olid 1997. aastal volikogus omad toetajad ning nõnda Tiirimetsa nimi ja kaks lahustükki jäidki.
Juuli Pihla sõnul tekitas nimeasi segadust näiteks siis, kui ta korraldas ümberkaudsete külade kokkutulekut. Siis olid selle õige Tiirimetsa küla inimesed öelnud: "Te ei tule meite seltsi, te pole meite külast!" Juuli lisab, et siis tuli kiiremas korras endale Uusküla silt meisterdada.
Kui uuem Tiirimetsa asub kesk väljasid ja metsi, siis vana-Tiirimetsast paistab kätte ka sügispäikeses sillerdav meri. "Meil on siin see päris Tiirimetsa," muigab oma õues lehti riisuv Jüri Lääts.
Tema arvab küll, et ega selle küla kahes jupis olemisega suuremat tüli kellelegi ei tekitata. Jüri ise on ka Tiirimetsa põliselanik. Seal sündinud ja nüüd juba 62 aastat ka elanud.
/nginx/o/2019/10/24/12684126t1h5c5b.jpg)
Salme omaaegne vallavanem Kalmer Poopuu mäletab küll, et millalgi oli volikogus nimeteema arutusel, kuid otsustati ikkagi Uusküla nime mitte võtta.
Maa-ametist öeldi Saarte Häälele, et viimane selline haruldane juhtum oli Kohtla-Järve linnas, kus Viivikonna linnaosa oli enne 2017. aastat kahes osas, nüüd on need eraldi külad: Viivikonna ja Sirgala, mis asuvad pärast haldusreformi hoopis Narva-Jõesuu linnas.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Martin Kulp ütles Saarte Häälele, et praktikas tuleks arvestada külade piiride loogilise kulgemisega ja vältida lahustükkide tekkimist. Külade piiride muutmist saab tema selgitusel algatada kas kohalik omavalitsus ise või kohalike elanike soovi alusel.
"Seega võiks Saaremaa vald algatada Tiirimetsa ja selle naaberkülade piiride muutmise või muuta ühe osa külast eraldi külaks," selgitas nõunik.
Saaremaa valla maakorraldusspetsialist Pille Pukk ütles, et vald ootab selleks kohaliku kogukonna algatust. "Kui neil on soov olukorda muuta, peaksid nad sellest vallavalitsusele teada andma," selgitas Pukk.
Kajakas või piiritus?
Eesti kohanimeraamatu järgi on juba mõnisada aastat tagasi olnud nimekuju Tirimetz ja võrdluseks võiks tuua ka sõnad tiir : tiiri ’merikajakas’ ja tiir ’soo’.
Jüri Lääts räägib muigega, kuidas tegelikult olla kohanimi tulnud hoopis asjaolust, et sealkandis oli kõvasti piiritust aetud. Vahele jääda ei tohtinud ja piiritus viidi metsa. Sellest tuligi ütlus: "Tiri metsa" ja sealt edasi juba Tiirimetsa.
Raul Vinni