Täiskasvanuõpe muutub aastatega üha popimaks

TULEVASED KOKAD: Septembris kokaks õppima asunud Maarja Martinil ja Kristi Tisleril on käsil laimi-toorjuustuvaht. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaare ametikoolis oli tänavu kõige menukam eriala küünetehniku oma, meremajanduse keskuses aga ettevõtlus.

Kuressaare ametikoolis õpib tsükli- ja õhtuõppes täiskasvanuid juba mitu aastat rohkem kui noori päevaõppes. See peegeldub ka pakutavate erialade arvus.

"Ametikooli sees kutsume tsükli- ja õhtuõppe erialasid paindlikeks," ütles ametikooli teabejuht Taavi Tuisk. "Nende hulk on juba kümnendi algusest ületanud päevaõppe erialade oma. See, et muu elu kõrvalt õppida saab, muutub Eestis järjest normaalsemaks."

Sügisest ametikoolis kokaks õppiva Maarja Martini jaoks on toiduvalmistamine ka seni olnud igapäevane tegevus. "Tahtsin aga praktikale teooriat juurde saada – vajalikke alustõdesid tükeldamisest selleni, kuidas õigesti bešamellkastet teha," põhjendas Martin otsust kokaks õppida. 

Kristi Tisleri sõnul on talle alati meeldinud süüa teha. "Võib-olla asungi kunagi kokana tööle," lausus ta.

Töölt ära tulema ei pea 

Tisleri sõnul jäi õppimatulek seni selle taha, et koolis käimiseks pidanuks ta töölt ära tulema. Kokanduse tsükliõpe võimaldab aga käia nii koolis kui ka tööl. Samal põhjusel võttis koolitee jalge alla ka Maarja Martin. Praegu töötavad mõlemad naised teeninduse alal.

"Täiskasvanuna õppimine on sootuks midagi muud kui nooremana koolis käimine," leidis Kuressaare ametikoolis spaateenindust õppiv Kristi Koiduste. "Sa tead, milleks sa kooli lähed, mille nimel õhtuti õpid ja praktikal pingutad."

GOSPA-s spaaterapeudina töötav Koiduste on spaavaldkonnaga seotud juba 2006. aastast. Naise sõnul ajendas teda täiskasvanuna õppima Kuressaare ametikooli uudne ja ajakohane õppekava, samuti see, et kool osaleb üleriigilistel võistlustel, koolil on huvitavad koostööpartnerid ja põnevad välispraktika võimalused. 

Koiduste sõnul on ta ametikoolist saanud uusi teadmisi ja oskusi nii maniküüri, pediküüri, meikimise kui ka näohoolduse osas. Samuti on tema hinnangul põnev ja vajalik ka uus õppeaine, giiditöö alused: "Kliendid küsivad ju tihti, mida soovitan Saaremaal või Kuressaares vaatama minna või kas tean rääkida mõnda lugu meie linnast või lossist."

Sa tead, milleks sa kooli lähed, mille nimel õhtuti õpid ja praktikal pingutad." - Spaateenindust õppiv Kristi Koiduste

Möödunud kevadel tegi Koiduste oma kuupikkuse välispraktika Küprosel Phaphose linnas. Naise sõnul oli see väga kasulik kogemus. 

Kristi Koiduste sõnul kavatseb ta pärast spaateeninduse eriala lõpetamist järgmisel aastal taas õppima minna – kas kosmeetiku eriala, giidindust või hoopis elamusmajandust. 

Sel talvel kogus Kuressaare ametikool statistikat mulluste lõpetajate kohta. Valimisse kuulunud 121 vilistlasest töötas õpitud erialal siis 36%, muul erialal aga 35%. Kutseõppeasutuses õppis 8%, ülikoolis 3%. Töötuna oli arvele võetud 5% ja lapsehoolduspuhkusel viibis samuti 5% küsitletud vilistlastest. Kategooriasse "hõivamata" kuulus 13% vastanutest. 

Eestis unikaalne eriala

Taavi Tuisu sõnul ei puuduta see statistika töökohapõhise õppe rühmasid, kus õpitud erialal töötab 80% lõpetanutest. 

Endises TTÜ Kuressaare kolledžis õpetati kolme eriala: väikeettevõtlus; turism ja toitlustuskorraldus; meretehnika ja väikelaevaehitus. Praegu saab Kuressaare meremajanduse keskuses õppida kaht eriala, millest kummalgi on kaks spetsialiseerumist: ettevõtlus ja elamusmajandus; meretehnika ja väikelaevaehitus

Anni Hartikainen Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Keskuse juhataja Anni Hartikaineni sõnul on sisseastumisavalduste arvu põhjal olnud menukaim eriala alati ettevõtlus 50–80 avaldusega. Samas pole see alati olnud sisseastujate esimene valik, kuna avalduse saab esitada mitmele erinevale erialale. 

"Eriala on selle poolest unikaalne, et Eestis kusagil mujal rakenduskõrghariduse vormis ettevõtlusõpet ei pakuta," lausus Hartikainen. "Nii on see sobilik just väikeettevõtjatele ja väikeettevõtluse alustamise ambitsiooniga inimestele."

Juhataja hinnangul on meretehnika ja väikelaevaehituse eriala õppida soovinute arv olnud läbi aastate stabiilne. "Tavaliselt on see õppida soovijate esimene või suisa ainus valik," märkis Hartikainen.

Tema sõnul on ettevõtlust õppinute puhul pisut keeruline hinnata, kes mil määral omandatud erialal töötab. Küll aga on paljud vilistlased jätkanud õpinguid magistrikavadel. 

Kool on aga jälginud ettevõtluse ja elamusmajanduse eriala vilistlaste ettevõtlusaktiivsust. 

2017. aasta 16 lõpetanu kohta on 11 ettevõtet, kus vilistlased on juhatuses või omanikud. Mullu lõpetanud 15 inimese kohta tuli selliseid ettevõtteid üheksa, tänavu lõpetanud 14 inimese kohta aga kaheksa. 

"Meretehnika ja väikelaevaehituse puhul on erialakindlus väga kõrge, kuna meretööstuses on inseneride puudus," nentis Hartikainen.