Riik maksab Saaremaa lüpsilehmale 250 eurot toetust

Ain Lember
, Toimetaja
Copy
Eestimaa lehmade piimast toodetakse Järva-Jaani meiereis vadakupulbrit, mida kasutatakse Hiinas kuni kuuekuulistele lastele rinnapiima asendaja tootmises.
Eestimaa lehmade piimast toodetakse Järva-Jaani meiereis vadakupulbrit, mida kasutatakse Hiinas kuni kuuekuulistele lastele rinnapiima asendaja tootmises. Foto: Mailiis Ollino

Järgmisest aastast hakkab riik maksma eraldi saartel tegutsevatele piimatootjatele piimalehma kasvatamise otsetoetust 250 eurot lehma kohta.

Maaeluministeerium andis Maalehele teada, et järgmisest aastast plaanivad nad rakendada uut toetust – piimalehma kasvatamise otsetoetust – Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus.

Eelkõige võidavad uuest toetusest kolm Saaremaa suuremat piimatootjat – Kõljala, Kärla ja Tagaranna, kes enam kui 400-pealise lüpsikarja omanikena siiani piimalehmatoetust ei saanud. Väiksema võidu saavad 101–400 lehma suuruse karja omanikud, kellele mullu maksti lehma kohta 114,43 eurot. Kõige kasinamaks kujuneb toetuse tõus kuni sajapealise karja omanikele, kes said eelmisel aastal 228,86 eurot lehma kohta.

Saaremaa põllumeeste liidu juhi Tõnu Posti lobitöö tulemusel sündinud toetus peab tasandama saarte kõrgemaid tootmiskulusid. Raha uue toetuse jaoks tuleb ühtse pindalatoetuse hektarimakse vähenemisest 18 sendi võrra hektari kohta.

Saarlaste erikohtlemine tekitas küsimusi Lõuna-Eesti tootjates, sest ka kuppelmaastikel on tootmiskulud suuremad. Samuti küsivad Saaremaa viljakasvatajad, et kuidas piimatootjad raha juurde saavad, aga nende hektarimakse väheneb.

Tõnu Post ütles, et loodetavasti tuleb uuel eelarveperioodil alates 2021. aastast tagasi ebasoodsate alade toetus, mida hakatakse maksma kõigile Saaremaa tootjatele. Posti sõnul tähendab 250 euro suurune piimalehma otsetoetus toodangu peale ümberarvestatuna, et ta saab iga toodetud piimakilo kohta juurde pisut üle ühe sendi toetust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles