Saaremaa väikefarmid kurdavad rasket elu ja mõtlevad lõpetamisele

LÕPU ALGUS? Noortaluniku toetuse najal piimatootjaks hakanud Kaspar Põlluäär ei ole oma valiku õigsuses enam kindel ja kaalub karja likvideerimist.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saarte Hääl uuris, kuidas veavad Saaremaa väikesed piimatootjad välja olukorras, kus piimaraha väljamaksmine viibib

Ligemale 30-pealise piimakarja omaniku Nihatu Piim OÜ juhatuse liige Kaspar Põlluäär ütles, et piimatootmise lõpetamisele hakkas ta mõtlema juba suvel. Mõni aasta tagasi noortaluniku toetuse toel isalt piimatootmise üle võtnud Põlluääre sõnul tekitab piimaraha viibimine ahelreaktsiooni, kus tootja ei suuda õigel ajal oma võlgnevusi tasuda. "Stressi tekib juurde, asi pole seda väärt, et nii palju jamada," tõdes piimatootja, kelle kuu sissetulek piirdub 500 euroga. Kui nii edasi läheb, lõpetab Nihatu Piim paari aasta pärast tegevuse.

Nihatu laudast mõne kilomeetri kaugusel tegutsev noor piimatootja, kes oma nime avaldamist ei soovi, rääkis, et parema meelega oleks ta palgatööline. "2013. aastal oli mul viimane vaba päev. Kõik see aeg hommikust õhtuni, olgu või palavik kallal," rääkis samuti umbes 30-pealist karja pidav tüdinud loomakasvataja, kes ei välistanud üleminemist lihaveistele.

Aruste külas pikka aega tegutsenud Hansu talu peremees Peeter Labo ütles, et mõni aeg tagasi müüs ta maha oma viimase metsatüki, et pääseda liisingumaksete intressidest. Traktori, kuivati ja haagise eest maksis Labo iga kuu 1000 eurot ehk samapalju, kui ta praegu sügisesel ajal saab piima müümise eest tööstusele. Varem teenis Hansu talu peremees piimamüügist kaks korda rohkem, kuid tema karja väljalüps väheneb järjest ning liisingumakseid poleks tasuda enam millegagi. "Mul on loomad sellised imelikud, et ei lüpsa hästi," kurtis loomakasvataja, kelle hinnangul võib toodangu vähenemise põhjuseks olla mingi probleem söödaga. "Rekordlehmi mul ei ole ja toodang on poole väiksem kui eelmisel aastal."

Kevadtöödeks võtab Labo pangalaenu, muidu jäävad põllud sööti.  Taluniku sõnul saab ta oma piimaraha tööstuselt küsimise peale kuu lõpuks kätte, seega viivitust ei teki. Probleem on pigem selles, et piima kokkuostuhind langeb, aga tootmiskulud tõusevad.

Labo sõnul saab ta hakkama tänu nõukogude ajast  jäänud Vene tehnikale, mida õu täis on. "Kui neid poleks, poleks vist ka hobust kusagilt võtta."  Labo lisas, et ta elab ära üksnes pensionist, kuid lõpetada veel ei kavatse. Talupidamine ei käi nii, et täna lõpetan ja homme alustan uuesti, selgitas ta.

Rannakülas tegutsev mahetootja Jaak Laus ütles, et tema saab hakkama vaatamata sellele, et piimaraha õigeaegselt ei laeku. Palju keerulisem oli lugu kolm aastat tagasi, kui piima hind oli seninägematult madal. "Siis olin täpselt piiri peal, aga sain hakkama," märkis Laus, kes piimatootmise kõrvalt käib ka poole kohaga tööl.

Saaremaa piimatööstuse nõukogu esimees Tõnu Post sõnas, et lähiajal piimaraha maksehäired loodetavasti kaovad. "Olen ka päris kindel, et uus direktor suudab meie kombinaadi uuesti joonele sättida. Meil on tööstuses üle pika aja finantsjuht ja müügijuht. Meil on tootearendus jälle olemas," rääkis Post. 

Juustu madala hinna tõttu saavad saarlased praegu piimaraha mandri kolleegidest vähem. Saaremaa tööstus maksab tonni piima eest 290 eurot, mandri tööstusest saavad tootjad 305 eurot.

Rääkides väiketootjate väikestest sissetulekutest, märkis Post, et paarikümne lehmaga pole ühel taluperel tänapäeval õieti võimalikki välja tulla. Raha investeerimiseks enamasti napib ja sellest johtuvalt jääb väljalüps väikeseks. 

Ükski noor inimene ei taha vanematelt sellist tootmist üle võtta, sest sa paned end küll rakkesse, aga rahuldavalt ära ei ela. "Sul ei ole ühtegi vaba päeva, oled päevast päeva selle asja sees. Noored ütlevad: "Aga milleks meile selline elu?"," arutles Tõnu Post väiketootmise miinustest rääkides.

Tagasi üles