Kristjan Rahu: tähtsaim on iseendaks jääda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Saare maakonna arengukonverentsil Kärla rahvamajas jagus tuleviku üle arutlejaid ettevõtjaist ministriteni.

Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallavalitsuse korraldatud arengukonverentsil "Saare maakond 2035" osalenud püüdsid vastust leida küsimusele, mis saab saartest tulevikus. Kas neid ootab hääbumine vananeva elanikkonna ja keskustesse koonduva kogukonnaga või saavad neist saared, mille elanikkond kasvab ja elu on kõikjal. 

Riigihalduse minister Jaak Aabi teema oli regionaalhalduspoliitika, -areng ning omavalitsuste finantsjuhtimine. Aabi sõnul on ettevalmistamisel meetmete pakett, mis tooks inimesed maapiirkondadesse ehk väljapoole Tallinna, Harjumaad ja Tartut tagasi. "Erinevates piirkondades kerkib üha rohkem esile eluasemeprobleem," tõdes Aab. "Kinnisvara hindades on tekkinud väga suur erinevus, kinnisvara soetamisel aga turutõke – kinnisvara hind ei ole piisavaks tagatiseks, et selle ostmiseks pangalt laenu saada."

Tema sõnul valmistatakse praegu ette seadusemuudatusi, mis võimaldavad inimestel maapiirkondadesse eluaseme soetamisel paindlikumatel tingimustel laenu saada. Riik tuleb appi ka ettevõtluslaenude käendusega.

Rahvastikuminister Riina Solman leidis Eesti saarte rahvastiku väljakutsetest ja lahendustest rääkides, et üks võimalus rahvastikku tagasi võita on paremad transpordiühendused – nii Eesti-sisesed kui ka Skandinaavia maadega. "Mis oleks, kui Saaremaa oleks Põhjamaade ja Skandinaavia Florida?" küsis Solman. "See tähendaks jõukamatele Põhjamaade ja Skandinaavia eakatele meeldiva elukeskkonna pakkumist."

Saaregurmee asutaja Kaia Singi hinnangul on üks arenguvõtmeid head transpordiühendused. Tema sõnul aitab Saaremaa kuvand ettevõtlusele kaasa, kuna lisab tarbija silmis tootele ehedust, kvaliteeti, puhtust. Samas leidis Sink, et maal tegutsevad tootmisettevõtted vajavad senisest rohkem toetust.

Utilitase suuromaniku Kristjan Rahu sõnul sõltub maakonna parem tulevik kindlasti ka energeetika arengust. "Elame unikaalses tuulises kohas ja naabersaar Gotlandi näite varal on see meile tohutult suur võimalus," rääkis Rahu. "Saarlastele on tähtis aru saada, mis mujal maailmas toimub, aga kõige tähtsam on siiski iseendaks jääda. Olen kindel, et aasta 2035 on kena aeg."

Maailma arengu mõjutajatest ning Saare maakonnast nende mõjus rääkis Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land. Planeeritavat strateegiat Eesti 2035 tutvustas rahandusministeeriumi strateegilise planeerimise juht Magnus Urb. Kuidas seilata koos ehk maakonna ettevõtluse ja rahvastiku tuleviku üle arutlesid Madis Kallas ning Raido Liitmäe Muhust ja Andre Nõu Ruhnust.

Saare maakonna arengusuundi mereala planeeringu koha pealt tutvustas rahandusministeeriumi nõunik Triin Lepland. Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur tegi ülevaate rahvastikuprognoosis oodatavast elueast. Ott Tänaku fenomenist rääkis Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald.

Oma tegemistest ja Viidu elust pajatas kokkutulnuile aga Reet Pull ehk Kanal 2 menusaate "Suur komöödiaõhtu" üht tegelaskuju kehastanud Juss Haasma. Moderaator Neeme Raua küsimusele, mis toimub aastal 2035 Viidul, vastas Reet: "Tuhlis jääb tuhliseks, traktori väntvõll traktori väntvõlliks, koduõlu koduõluks, aga Viidumäel toimub kõikide maakondade külakokkutulek, kus esineb Metallica!"

Tagasi üles