Saaremaa koole ootab suur ümberkorraldamine

URMAS TREIEL toonitab, et kindlustunne tulevikuks on kõige tähtsam. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa valla haridusosakonna juht Urmas Treiel tahab algatada arutelu koolide tuleviku üle. Tema hinnangul peab igasse piirkonda jääma vähemalt lasteaed-algkool.

Koolide sulgemine või suurem ümberkorraldamine külmutati Saaremaa valla ühinemislepinguga üheks valimisperioodiks. Aastal 2021 tehakse uks muudatustele valla. Selle kohta, mis siis saama hakkab, pole seni keegi täpsemaid plaane teinud. Mida lähemale tuleb 2021. aasta, seda valjemini kostab kuulujutte koolide võimalikest sulgemistest.

Viimati muutusid lapsevanemad murelikuks uudise peale, et Kuressaare Vanalinna kooli remont lükkub edasi: selle  taga nähti soovi kool 2021. aastal lõplikult kinni panna.

"Selge, et väikekoolid tunnevad kooli tuleviku osas suurt ebakindlust. Kahe aastaga see ebakindlus ainult süveneks. Seetõttu oleks õige algatada arutelu meie maakoolide tulevikust," tõdeb haridusosakonna juht Urmas Treiel.

Ta leiab, et kevadel valmivas arengukavas võiks olla visioon, mis saab edasi. Pole kindlasti uudis, et laste arv hakkab vallas varsti pöörase kiirusega vähenema. Kaheksa aasta pärast on lasteaeda minemas kolmandiku võrra vähem lapsi kui täna.

Ehkki 2021. aastani on lubatud koolisüsteemi mitte ümber korraldada, pole teada, mis saab edasi. Praegu tuleks elanikele anda pigem kindlust ning otsustada, milline on koolisüsteem näiteks aastani 2030, arvab Treier. Just siis jõuab laste arvu vähenemine koolidesse. Kindlustunde puudumine sunnib lapsevanemaid täna kõhklema.

"Kahe-kolme aasta pärast on juba hilja, siis on paanika lahti," põhjendab Treiel, miks avaliku aruteluga peaks juba praegu algust tegema. Tuleb rääkida otse ja ausalt, millised on meie koolid näiteks aastal 2030, aga ka kümme aastat hiljem. Tema sõnul peaks igas piirkonnas olema tagatud vähemalt lasteaed ja neli klassi kooli.

Kahe-kolme aastaga saakski võimalike muutuste üle aru pidada ning anda nende elluviimiseks samuti vähemalt paar aastat aega. "Selliseid otsuseid ei tohi teha kolme kuu või poole aastaga," selgitab ta.

Näiteks Tornimäe põhikooli tulevik on üks keerulisemaid, toob Treiel näite. Õpilasi on üha vähem, aga kool ja lasteaed töötavad eraldi, klasse pole liidetud. Raha on vähe, eelarve pigistab ning ei lapsevanemad ega õpetajad saa olla kindlad, et kool saab sellisena tulevikus jätkata. Samas pole üksmeelt, milline võiks kool tulevikus olla. Tuleval nädalal läheb Treiel Tornimäele kooli esindajatega olukorda arutama.

Tornimäe kooli juhi Raili Nõgu arvates võiks lasteaed ja põhikool ideaalis olla eraldi, kuid vajadusel saavad nad ka koos hakkama. "Põhikooli oleks siia piirkonda vaja küll ja praegu oleks isegi lapsi," märgib Nõgu ja lisab: "Kui nad muidugi valiksid oma kodukooli."

Orissaare gümnaasium, mis vaid kaheksa kilomeetrit eemal, on Tornimäe kooli õpilaste arvu kõvasti kärpinud. Direktor Nõgu arvates on põhjuseks kohati lastevanemate mugavus: nemad eelistavad, et kool, trennid ja muusikakool oleksid kõik ühes kohas. Ent kogemus näitab, et ka Tornimäel õppides saab käia Orissaares trennis ja muusikakoolis.

Tornimäe kooli 1. ja 3. klassis õppivate laste isa, hoolekogu liige Margo Siig on kooli tuleviku osas kahevahel. "Mida lähemal on algharidus, mida kodusem keskkond ja miks mitte ka väiksem klass, seda parem," arvab ta. Kuid kas kool peaks tingimata olema põhikool, ei oska ta kindlalt öelda.