Talvesõda 1939: Stalin saatis oma sõdurid Mannerheimi liinil kindlasse surma

Kaevikud, betoonpunkrid ja okastraat… Karjala maakitsusele rajatud kerge kaitsevöönd ei kannatanud sugugi välja võrdlust Lääne-Euroopa võimsate kindluspiirkondadega. See pidi venelaste kallaletungi korral võitma soomlastele vaid aega, et lääneriigid appi jõuaksid. Kuid 80 aastat tagasi alanud Talvesõjas jäidki soomlased lääneriikide abi ootama. Nii sai Mannerheimi liinist soomlaste mehise vastupanu ning Punaarmee häbistava inimkaotuse sümbol.

Novembris 1939 polnud Punaarmee suuremaks pealetungiks sugugi valmis, vähemasti mitte kohe-kohe algava talve künnisel. Ometi saatis Stalin sajad tuhanded punaarmeelased kindlasse surma.

Takkajärgi on igaüks alati targem. 27. märtsil 1940 kirjutas bulgaarlane Georgi Dmitrov, Stalini üks ustavamaid aatekaaslasi, oma päevikusse: “Me kaotasime 233 000 inimest. 79 000 sai surma, ülejäänud haavata.” Dmitrov oli lisanud päevikusse ääremärkuse: “Õppida kohapeal tundma Mannerheimi liini.”