Jõuluaeg ajaloos: Gorbatšovi erruminek, Karl Suure kroonimine

UNISTUSE TÄITUMINE: 800. aasta esimesel jõulupühal täitus Frangi valitseja Karl Suure suur unistus – lõpuks ometi võis ta end tunda võrdsena Rooma kunagiste valitsejate seas. Saksa kunstnik Friedrich Kaulbach (1822–1903) on seda ajaloosündmust kujutanud romantismi vaimus.

FOTO: Wikipedia.org

Ehkki tundub, et jõuluajal “kõik on maas rahu sees”, ei jää maailm ometi seisma. Ka jõulupühade paiku on leidnud aset olulisi sündmusi: näiteks esimene neerusiirdamine, Prantsusmaa Kommunistliku Partei asutamine või siis kanderaketi Ariane 1 esimene start. Ka teade Nõukogude Liidu lagunemisest jõudis rahvani just jõulupühal.

Tellijale

Karl Suur pühitseti paavst Leo III poolt keisriks

Oma keisririigiga kolmele Euroopa suurriigile – Prantsusmaale, Saksamaale ja Itaaliale – aluse pannud Karl Suur ootas kaua oma tähetundi. Alles 800. aasta 25. detsembril, mil Karl Suur läks Rooma Peetri kirikusse Peetruse altari ette palvetama, asetas paavst Leo III pärast evangeeliumi lugemist talle pähe Lombardia raudkrooni, ühe vanima Euroopa kuningate võimumärgi, ning kroonis ta keisriks. Varasematel aastakümnetel oli Karl Suur ehk Charlemagne olnud kõigest vaid frankide ja langobardide kuningas. Kuninga tiitel polnud aga kuigivõrd auväärne. Karl Suure eeskujuks olid võimsa Rooma impeeriumi kunagised valitsejad ja ta pidas ennast nende järeltulijaks.

Tagasi üles