Kuna Saaremaa koerte seas levib ohtlik leptospiroos ja Tallinnas on diagnoositud koertekatku, kutsuvad loomaarstid koeraomanikke oma lemmikuid usinamalt vaktsineerima.
Mure ajab lemmikuid usinamalt vaktsineerima
4. jaanuar 2020, 00:28
Salmel tegutseva loomaarsti Gaili Tiitma sõnul on ta aasta jooksul leptospiroosi diagnoosinud kahel koeral. Mõlemad juhtumid jäid eelmisesse aastasse. "Viimastel kuudel pole uusi juhtumeid õnneks lisandunud," ütles Tiitma. "Hirm leptospiroosi ees ja Tallinnas diagnoositud koertekatku juhtumid on paljud koeraomanikud ärevaks ajanud ning oma lemmikuid käiakse väga tublilt vaktsineerimas."
Tiitma hinnangul on leptospiroos väga ohtlik haigus. "Kui sellele haigusele kohe jaole ei saa, on tüsistused suured ja loom võib hukkuda," ütles veterinaar. Tema sõnul võimaldab leptospiroosi tuvastada kiirtest. "Kui vaktsineerimisest on möödas aastaid ja test näitab, et looma organismis on antikehad olemas, tuleb loom kindlasti ravile ja tilguti alla panna," rääkis Tiitma.
"Kuna marutaudi ja koertekatku vastu tagab vaktsiin kaitse kaheks aastaks, ent leptospiroosi vastu vaid aastaks, tuleks täiskompleksvaktsiin koerale teha igal aastal," soovitab Tiitma.
Eile sai Tiitmalt kompleksvaktsiini viieaastane taks Perri. Omanike Helko ja Mairi sõnul ei ajendanud neid veterinaari juurde tulema siiski hirm koertekatku või leptospiroosi ees, vaid see, et eelmise aasta vaktsineerimine jäi kogemata vahele. Tiitma tegi toakoer Perrile ka kliinilise ülevaatuse – uuris kõrvu ja kuulas südant.
Kuressaares tegutseva OÜ Taluapteek loomaarsti Lea Hioväina sõnul on ettevõtte loomakliinikus 2018. aasta oktoobrist mullu detsembrini diagnoositud kokku 41 leptospiroosi juhtu. Kuus haigestunud koera surid.
Kui palju võib haigusjuhtusid kogu maakonna peale kokku olla, Hioväin öelda ei osanud. "Iga arst tegutseb ju omaette ja peab arvestust oma ravitavate loomade kohta," põhjendas ta. "Kindlasti on neidki loomi, kes haigestuvad, aga jäävadki arstile näitamata."
Üks neist koertest, kes mullu leptospiroosi tõttu elu jätsid, oli 7-aastane bernhardiin Amy.
"Olin ühelt loomaarstilt kuulnud, et koera igal aastal vaktsineerima ei pea – piisab, kui teha seda kahe aasta tagant," ütles Amy omanik Kaidi Reek.
"Detsembris sai aasta täis ja veebruaris jäi Amy haigeks. Pärast sain teise arsti käest teada, et leptospiroosi vastu peab süstima iga aasta. Valus õppetund."
Kui Amy loiuks ja isutuks muutus, viis Reek koera arsti juurde. Loomal leptospiroosi tuvastanud tohter määras Amyle antibiootikumiravi. "Edasi läks olukord paremaks, siis aga jälle halvemaks," rääkis Reek. "Pole kerge anda rohtu koerale, kes midagi süüa ega juua ei taha."
Oma koera põetas Reek ligi kuu aega. Vahel oli Amy ka reipam, ent jäi siiski üha väetimaks.
"Arsti juures selgus, et haiguse ja arvatavasti rohtude mõjul on kutsal välja kujunenud pankreatiit," lausus Reek. Kliinikus pandi Amy kogu päevaks tilguti alla. Õhtul koer suri.
Reek arvab, et kuna leptospiroos levib ka hiirtega, võis Amy haigestuda nende näriliste tõttu. "Olen kuulnud, et haigestumiseks piisab, kui hiir lumele pissib ja koer seda lund sööb või siis bakteriga saastunud lombist vett joob."
Kuressaare lähedal elava Andruse 13-aastane koer haigestus leptospiroosi mullu paar nädalat enne jõule. "Täielik isupuudus, oksendamine, kõhulahtisus ja päris kõrge temperatuur," kirjeldas Andrus sümptomeid.
Antibiootikumiravi abiga sai koer haigusest siiski võitu. Teisel koeral haigusnähud küll puudusid, kuid kuna koerad on kodus alati koos, sai tema n-ö profülaktilist ravi.
Andruse sõnul tema koerad leptospiroosi vastu vaktsineeritud ei olnud.
"Esiteks polnud juba mituteistkümmend aastat olnud ühtegi haigestumisjuhtu," ütles Andrus, kelle loomad olid vastavat vaktsiini saanud juba mitu aastat. Samuti lähtus mees loomaravilas kuuldust, et piisab, kui üle aasta vaktsineerida.
"Teiseks: pärast viimast leptospiroosi vastu vaktsineerimist põdesid mu mõlemad koerad nädalajagu, mis nõudis omakorda ravi ja turgutamist," rääkis Andrus.
"Meie koertel vedas, tänaseks on mõlemad terved ja kosuvad jõudsalt, aga kogu loos näen ühte puudujääki – info levimise koha pealt," ütles Andrus. "Ma ei arva, et loomatohtrid peaksid mingiks meediapasunaks muutuma, kuid mingid hoiatused kohalikus raadios, internetis ja paberkandjal võiksid siiski ilmuda, kui järgmine aastaid "unes" olnud tõbi äkki välja ilmub. On ju kuulda olnud, et Saaremaal on lisaks leptospiroosile kennelköha liikvel, Tallinnas aga on diagnoositud mitu koertekatku juhtumit."