Tagaranna külaselts nõudis aru, miks sunnib keskkonnaministeerium harrastuspüüdjaid nakkevõrkude kalastuskaarti uuendama igal nädalal. Ministeerium kinnitab vastuses, et korda muudeti kalameeste endi huvides.
Tagaranna külaselts pärib riigilt kalastuskaartide kohta aru
Harrastuspüüdja peab nüüd igaks nädalaks ostma uue võrgupüügiloa ja koostama nädalase püügi kohta ka püügiaruande. Tagaranna külaseltsi juhatuse liige Raul Allvee palus keskkonnaministeeriumilt selgitust, miks püügikitsendust kehtestades ei ole kuulda võetud rannakülade elanike arvamust ega arvestatud väljakujunenud tavadega.
Allvee märkis, et esmaspäevast pühapäeva õhtuni kehtiva loa pikendamine on eriti keeruline siis, kui kalamehe majapidamises pole arvutit ega internetti.
Võrguluba on mereäärsete alade elanikele väga oluline: värske kala annab siinsete inimeste toidulauale arvestatavat lisa. Kes tahab üheks päevaks kalale minna, peab nüüd võtma loa terveks nädalaks.
Kalastuskaart läks palju kallimaks
Kui torm aga merele minna ei luba, läheb asi nüüd eriti kulukaks, seda enam, et muudatusega tõusis kalastuskaardi hind üle kahe korra: kui 2019. aastal tuli kalastuskaardi eest maksta 156 eurot aastas, siis nüüd tuleb maksta juba 371 eurot aastas. Soomes on võrguluba ligi viis korda odavam ja seda saab osta ka üheks päevaks ning telefoni teel. Sellised võimalused on igati inimsõbralikumad, tõdes Allvee.
Tagaranna külaselts leiab, et rannapiirkondade elanikele peaks kalapüügil tegema soodustusi, nagu need kehtisid aastate eest, mil kohalik omavalitsus andis elanikele kolme võrgu püügiloa. See aitaks kaasa, et rannakülades elu areneks ja säiliks.
“Kui aastaid piiras rannakülade elanike merel käimist Vene piirivalve, siis nüüd tundub, on kasutusele võetud teised meetmed,” andis Allvee uutele püügipiirangutele kriitilise hinnangu.
Tagaranna majaomanik Jaan Õunapuu ütles Saarte Häälele, et rannaküla elanikule, kes soovib aasta läbi püügil käia, on püügiloa nädala kaupa uuendamine muidugi tüütu ja lisaks ka kallim. Õunapuule kui valdavalt Tartus elavale inimesele tuleb võrguloa kehtivusaja lühenemine kasuks. “Ütlen ausalt, ei ole kaks viimast aastat võrgul käinud, sest luba pole õnnestunud saada,” sõnas Õunapuu. Nüüd, kus nädalane kehtivusaeg ei lase lube pikalt ette broneerida, jagub neid loodetavasti ka parimatele püügikuudele. Õunapuu lisas, et lubade arvu ühe inimese kohta võiks ka suurendada.
Tagarannal loetakse kõige magusamaks püügiajaks juulit ja augustit.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus märkis külaseltsi järelepärimisele vastates, et 2020. aastaks kehtestatud muudatusega ei tohiks kalastuskaardid enam otsa saada. Oluliselt jääb vähemaks ka ebavõrdsust, kus mõned said kuuajalisi kalastuskaarte soetada ja teised mitte.
Ühe asemel kaks-kolm võrguluba
Kui varasematel aastatel läks 1. detsembril võrgulubade pärast kõvaks rabamiseks, siis sedapuhku midagi sellist enam ei juhtunud. Seni oli luba odav ja seda osteti ka igaks juhuks, ehkki ise püügile väga ei jõutudki. “Nägime püügiandmete pealt, et sageli loa omanik kalal ei käinudki,” kinnitas Tuus. Nüüd ei pea kalastajad enam kalastuskaarte pikalt ette ostma, vaid võivad kaardi soetada vahetult enne kalaleminekut, nii nagu ilm lubab.
Tuusi sõnul kavatseb riik teha lubade jagamise reeglid veelgi kalamehesõbralikumaks ning tulevikus võib-olla suurendada ka lubade arvu.
Täna on kutseliste kaluritena kirjas hulk inimesi, kes tegelikult kutselised kalurid ei ole.” - Herki Tuus
Praegu kehtib võrguluba rangelt ühe kalendrinädala ehk siis esmaspäevast pühapäeva õhtuni. Loodetavasti hakatakse edaspidi aga nädalase loa kehtivusaega lugema sellest nädalapäevast, kui püügiks läheb. “Näiteks kui lähen reedel püügile, siis ei kehti minu seitsmepäevane luba mitte nädala lõpuni, vaid järgmise nädala reedeni,” ütles Tuus, kelle sõnul pole seda muudatust seni ellu viidud tehnilistel põhjustel.
Harrastuskalamehi peaks rõõmustama seegi, et nad võivad edaspidi saada õiguse võtta senise ühe võrgu asemel merele kaasa rohkem võrke. “Täna on kutseliste kaluritena kirjas terve hulk inimesi, kes tegelikult kutselised kalurid ei ole. Nad peaksid tulema harrastajate seltskonda, sellega vabaneks piisavalt püügilimiiti,” selgitas Tuus. Tema sõnul saaks püügiõigusi nõnda ümber mängides anda kõigile harrastajatele edaspidi kaks-kolm võrguluba. “Praegu on see veel mõttearendus, täiesti toores teema, aga vajadus selle järele iseenesest on.”
Lisaks kavatseb keskkonnaministeerium püügivõimalused ka kuude lõikes ümber mängida. “Kui me teame, et kusagil Saaremaa piirkonnas on augustis hea rasvane lest ja püügilubadest hakkab puudus tulema, siis saame anda selleks ajaks lisa mõne teise kuu arvelt,” ütles Tuus. “Näiteks jaanuarist, kus jääb igal nädalal sada võrku üle.”
Maal võib kalastuskaardi soetamine olla küll pisut keerulisem, kuid vajadusel peaks elanikud saama kasutada avalikke arvuteid, mis on igas maakonnas kindlasti olemas, öeldakse vastuses. Samuti võib abi paluda arvutioskusega naabrilt. Kalastuskaarti saab taotleda ka nutitelefoni abil, sest üldjuhul saab internetis käia ka nutitelefoniga.
Kui pole kiire, leiab igaüks tee internetti
Ministeerium selgitab, et kui tähtaeg tagant ei sunni ning kalastuskaardi taotleja ei pea kiirustama, siis soetatakse 99% kalastuskaartidest elektroonilisi kanaleid kasutades. See tähendab, et ka need, kel pole arvutit või internetti, peaksid tegelikult leidma võimaluse luba soetada.
Tõsi, need, kes ostavad endale kalastuskaardi terveks aastaks, maksavad tänavu varasemast oluliselt rohkem, nõustub keskkonnaministeerium. Ent tõenäoliselt ei luba ilm nii ehk naa 365 päeval aastas nakkevõrguga püügile minna ja hinnavahe ei kujune tegelikult suureks.
Keskkonnaminister Rene Kokk allkirjastas novembris määruse, millega kehtestati kalastajate püügivõimalused 2020. aastal. Sedapuhku antakse kõik Läänemere nakkevõrkude kalastuskaardid välja kalendrinädala kaupa. Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet soovitavad taotleda kalastuskaarti elektrooniliselt veebikeskkonnas aadressil www.pilet.ee ja esitada sama keskkonna kaudu pärast ka püügiandmed.