Kultuuripreemia laureaadid: oleme lihtsalt teinud oma tööd

TÄNU JA TUNNUSTUS: Eda Maripuu on tänulik kõigile neile, kellele tema töö ja selle tulemused korda lähevad. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Läinud reedel Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi aastapreemia pälvinud on järjekindlalt ja südamega ajanud oma asja. 

Kultuuripärli tiitliga pärjatud klaveriõpetaja Kairit Levit ütles, et on täidetud kõige suurema tänutundega. Nende inimeste vastu, kes on igapäevaselt tema ümber, selle väikese, sooja, armsa ja nii toetava Orissaare muusikakooli vastu, mis on saanud tema “südamekooliks”.

Muhu muuseumi teadur Eda Maripuu, kes sai Hendrik Krummi preemia, märkis, et kõik tehtu on tilkunud aasta-aastalt ja mitte ainult muuseumis, sest alustas ta oma tööd juba Muhu põhikoolis, hiljem Orissaare gümnaasiumis sealsete õpilastega. “Aga see ei ole ju see, mille eest tuleks tänada. See on minu igapäevane töö. Ma olen muidugi väga tänulik. Ja mitte ainult tööandjatele, kes on andnud mulle võimaluse erinevate teemadega tegeleda, vaid ka neile, kes otsustasid, et see midagi väärt on, ja eriti neile, kes on selle töö tulemustest huvitatud. Samuti abikaasale, kellega suure osa tööst koos oleme teinud,” lausus ta. 

Aastapreemia laureaat, lavastaja ja näitleja Raivo Trass tuletas meelde, et on pärit külast ja sadamast, millest saarlased kuidagi mööda ei saa – Virtsust. “Juba poisipõlves vaatasin vanaema juures aknast välja, väinale, kus paistab Muhu, Kessu saar, Viire. See on jäänud minu mällu, silmi, hinge ja lihastesse. Kui tekkis võimalus tulla ja teha siin teatris midagi, siis ma tegin. Ka saare enda autoreid – Tuulikud, Uustulnd, Smuul,” rääkis ta. Iseäranis hea meel on Trassil viie Kuressaare gümnaasiumiõpilase üle, kes lõid kaasa tema viimases lavastuses 1919. aasta veebruarikuu traagilistest sündmustest. 

“Mul jäi suu lahti – see on uskumatu, millega nad hakkama said. Noh, eks ma aitasin ka. Aga see on midagi niisugust, mis juhtub üliharva isegi noorte teatrikooli lõpetanud näitlejatega,” kinnitas lavastaja. 

Leana ja Hartwini salasooviks oli kirjutada muusikat Saaremaa maagilisusest."

Aastapreemia laureaat Sander Mölder on viimasel ajal põhilise energia suunanud balletile “Kuldne tempel”, mis esietendub kevadel Jaapanis. Aasta teises pooles peaks välja tulema uus elektrooniline album ja töö käib ka Cosmoskva plaadiga, mis loodeti valmis saada küll juba läinud aastal. “Mõtlesime, et sellega ikka nii kiiret ka pole, kõigil on muud tööd, nende kõrvalt üritame seda lõpetada,” lausus Mölder.

Muusiku sõnul on mitmekülgsus ühtpidi küll koormav, kuid teisest küljest vabastav, sest saab teha erinevaid asju – üks värskendab teist. Ta  kinnitas, et ka Saaremaa laulupeo uudisteose kirjutamine edeneb hästi. “See on teatud mõttes järg “TIKS 071” plaadile. Kooriseade, millele ma ise elektrooniliste instrumentidega natuke kaasa aitan,” sõnas ta.

Aastapreemia koos abikaasa Hartwin Dhoorega pälvinud Leana Vapper-Dhoore ütles, et nii tema kui ka Hartwini salasooviks oli kirjutada muusikat, mis meenutaks saarlastele nende kodukoha maagilisust ja tutvustaks mujal Eestis ja välismaal kuulajatele seda nii erilist salakohta Euroopa äärealal. “Samas oli meie soov ka see, et kui kusagil keegi pärimusmuusika kontekstis mainib Saaremaad, et siis sellega tekiks ka mingeid seoseid, just nii nagu tekib, kui mainitakse Ruhnut, Kihnut, Vormsit või mõnd teist Eesti väikesaart. Olgu seose tekitajaks siis vana või uuesti kirjutatud pärimusmuusika. Oleme väga liigutatud sellest, et see meie salasoov “Kodu” plaati tehes sedasi kuulajateni jõudis,” lausus ta.