Antarktika 200 ⟩ Bellingshausen seilab Arktikasse

VEEL ANTARKTIKAS: Kuningas George´i saarel tegid reederid ja president koos kaaskonnaga pilti Saaremaal sündinud Bellingshauseni kuju juures. Vasakult Maris Pruuli, Tiit Pruuli, Reet Hääl, Heiti Hääl, Kersti Kaljulaid, Sunne Säre, Märten Vaikmaa, Anti Sulavee ja Timo Palo.

FOTO: Erakogu

Käinud lõunamandril ära, on jahtlaeva Admiral Bellingshausen reederid otsustanud sõita ka arktilistesse vetesse ning võimalik, et laevaga tehaksegi lõpuks tiir ümber maakera.

Antarktika 200 ekspeditsioon on lõpusirgel. Praegu ületab laev Drake’i väina, olles tagasiteel Lõuna-Ameerikasse. Ametlik lõpp saabubki ekspeditsiooni juhi Tiit Pruuli sõnul siis, kui laev seal sildub, mis juhtub eeldatavasti enne 20. veebruari.

FOTO: Erakogu

Mis saab laevast aga edasi? Reederid Tiit Pruuli, Heiti Hääl ja saarlane Märten Vaikmaa on mõtteid mõlgutanud Arktika retkest. Laev ehitati enne Antarktikasse minekut polaarkindlaks ning kannatab mugavat seilamist ka põhjas.

Täpsemaid plaane Pruuli sõnul veel paigas ei ole: esialgu läheb laev Lõuna-Ameerika otsast  Magalhãesi väinast Vaiksesse ookeani ja võtab kursi Alaskale. Sinna plaanitakse jõuda juunikuuks ning seal otsustatakse edasine marsruut. Valikuid on kaks: kas Kirdeväil ja Põhja-meretee Venemaa rannikul või Loodeväil Kanada Arktikas.

Palju sõltub marsruudivalikul Tiit Pruuli sõnul sellest, kas Venemaa sadamatesse sõitmiseks vajalikud load saab ning milline on ilm. Põhja-mereteed pidi sõites jõuaks laev Murmanski ja Teravmägede kanti septembris, mil tormid võivad põhjas olla üsna rajud.

Samas oleks Põhja-meretee tema sõnul kindlasti romantilisem. Seal saaks teha peatusi Siberi väikerahvaste juures, mitte lihtsalt mööda merd tuhiseda. “Oma huvidest lähtudes eelistaksime Venemaad,” ütles ta.

Kirdeväilal sõites tehtaks Norrasse jõudes maakerale ka tiir peale. Pruuli naeris sellist mõtet kuuldes ja ütles, et selle peale ei olegi nad varem mõelnud.

Loodeväil ja Kanada Arktika oleks Pruuli sõnul samuti huvitav,  jääolude poolest mõnevõrra vahest kergem, tsivilisatsiooni oleks tihedamalt.

Arktika ekspeditsioonil ei tule sellist kajastust, nagu seda oli Antarktika omal. “Me oma tegemisi ei varja, aga jah, meediaprogrammi selle jaoks tehtud ei ole,” nentis ta.

Üsna pea liitub laevaperega taas ka jahtkapten Meelis Saarlaid, kes Admiral Bellingshauseni Roomassaarest Rio de Janeirosse viis. Saarlaid ütles pärast kojutulekut, et jättis tormiriided veel laeva, vihjates võimalikule tagasiminekule. Nüüd kinnitas ta, et peensusteni tema sõidud veel paigas ei ole, kuid mõne etapi loodab ta ikka kaasa teha. Arktika jaoks võetakse laevale loomulikult ainult proffidest koosnev meeskond.

Küsimusele, kas kodusadamaga Kuressaare ja Saaremaa Merispordi Seltsi lipu all seilav laev ka Saaremaale jõuab, Pruuli vastata ei osanud. Pärast Arktika reisi läheb laev müüki. Ostuhuvilised on juba praegu olemas, olgugi et kuulutatud pole müügisoovi kuskil. Näiteks on üks huviline, kes on Bellingshauseni sõitu märganud ja Facebookis jälginud ning nüüd sooviks laeva osta.

“Kas me müüme ta Norras, Hollandis või Saaremaal, ei oska praegu öelda,” jättis Pruuli otsad lahti.

Eesti laeva Antarktikas teati

Lõpusirgel oleva ekspeditsiooni võttis Tiit Pruuli kokku tõdemusega, et maailmarevolutsiooniline tegu see kindlasti polnud, aga väikese Eesti purjelaev sai palju tähelepanu. "Selle ettevalmistusaja kohta, mis meil oli, ja selle finantsi kohta, mis meil oli, saime ikka väga-väga palju tähelepanu," arvas Pruuli, et nii palju huvi ei osanud ta lootagi.

Viimane näide selle kohta oli üleeile, kui Antarktikast lahkuvale jahile oli vastu sõitnud suvaline ristluslaev ning raadiosides teadis viimane täpselt, et tegemist on Eesti laevaga, millega seilas Eesti president.

Tagasi üles