/nginx/o/2019/02/11/11780776t1h0b33.jpg)
/nginx/o/2019/10/08/12635697t1h4669.jpg)
Saaremaa abivallavanema Helle Kahmi sõnul kasutasid koolijuhid tugispetsialiste koolis ära muude ülesannete täitmisel.
Vald kutsus kooljuhte peeglisse vaatama
Rahulolematus Saaremaa laste ja perede tugikeskuse tööga on kestnud juba kuid. Nüüd tegid Saaremaa koolijuhid pöördumise, milles öeldakse, et koolidele tugiteenuseid pakkuva asutuse tööga ei olda kaugeltki rahul. Suurim möödalask olevat see, et koolidest võeti tugispetsialistid keskuse alla tööle.
“Need koolid, kellel olid tugispetsialistid olemas, on neist osaliselt või sootuks ilma jäänud. Osasse koolidesse, kus tugispetsialiste enne polnud, on nad nüüd jõudnud,” kirjeldab koolijuhte esindav Kuressaare Vanalinna kooli juht Tõnu Erin. Sellest, kui spetsialist jõuab kooli kord nädalas või veelgi harvem, Erini sõnul ei piisa. Saarte Hääl on varem kirjutanud, et mõnesse kooli on suunatud spetsialist, keda seal tegelikult vaja pole. Vajalikku spetsialisti samas ei ole. Koolide ja tugikeskuse koostöö ja põhimõtted on tema sõnul tänaseni läbi arutamata.
Koolijuhtide sõnum on, et nemad rääkisid juba alguses, et ei maksa olemasolevat süsteemi lammutada. Vallavalitsus otsustas siiski spetsialistid koolidest tugikeskusesse koondada, et neid siis vajadusel saata ühte või teise kooli. “Kõik pole nii läinud, nagu loodeti,” nentis Erin. Ta edastas koolijuhtide soovi, et esmalt peaksid koolid ja tugikeskus omavahel koostöölepingu sõlmima ja siis mindaks edasi täpsemate tegevuste arutamisega.
Abivallavanem Helle Kahm kinnitas, et tugikeskusega ollakse õigel teel, kuid kõik võtab aega. Tema teada ei olevat Erini edastatud pöördumine ka mitte kõikide koolijuhtide arvamus.
Abivallavanem saatis koolijuhtide visatud kivi nende kapsaeda tagasi, öeldes, et varem kasutati koolides olnud tugispetsialiste ära ka muude ülesannete täitmisel. “Nad olid ka klassijuhatajad, õpetajad, mõnes kohas õppealajuhatajad, pikapäevaõpetajad ja saatsid lapsi õpilasüritustel,” loetles Kahm. Koolijuhtide mure ongi tema sõnul pigem see, et neilt võeti lisaks tugispetsialistidele ära veel hulgaliselt muud tööjõudu. Kahm nimetas sellist käitumist ressursi ebamõistlikuks kasutamiseks, millel pole õpilastele abi andmisega midagi pistmist.
Tugispetsialisti olemasolu ei tähendanud alati seda, et vastav teenus oli alati tagatud, lisas valla haridusnõunik Meelis Kaubi ja meenutas ka, et olemasolevatel tugispetsialistidel ei olnud kõigil vajalikku kvalifikatsiooni.
Saaremaa laste ja perede tugikeskus alustas tööd 1. septembril 2019. Eesmärgiks spetsialistide parem jaotus Saaremaa koolide vahel, kuna väiksemates koolides puudusid seni igasugused tugiteenused.
Juba tugikeskuse loomisel sõdisid koolijuhid aktiivselt selle vastu, et koolidest viiakse tugispetsialistid keskusesse, ja ennustasid, et uus süsteem ei hakka tööle.
Töötajaid lisandub
2018/2019 töötas valla haridusasutustes kokku 29 tugispetsialisti, mitmed asutused olid katmata. 2019/2020. õppeaastal töötab tugispetsialiste haridusasutustes kokku 33 ja konkursid nende leidmiseks täna veel kestavad. Äsja lõppenud Salme põhikooli sotsiaalpedagoogi konkursile kandideeris neli vastavat haridust omavat spetsialisti. Tugikeskuse alluvuses, kuid haridusasutustes töötavate spetsialistide kõrval on haridusasutuste juhtide alluvuses HEV-koordinaatorid, abiõpetajad, tugispetsialistid,
Kuressaare gümnaasiumis töötab ka füsioterapeut. Tugispetsialistid töötavad koolides, kuid alluvad tugikeskusele, lisaks on tugikeskusega ühinenud sotsiaalvaldkonna spetsialistid, kes toetavad peresid tervikuna, ehk on samuti kooli ja perede teenistuses.
abivallavanem