REPORTAAŽ: Kaitseliidu vanasse majja niisama naljalt ei pääse

VÄLJAKU TÄNAVA MAJA SAAB VARSTI AJALOOKS: Nõukogudeaegne lasketiir on nõukogudeaegsest väljanägemisest hoolimata malevapealiku kinnitusel täiesti turvaline.
VÄLJAKU TÄNAVA MAJA SAAB VARSTI AJALOOKS: Nõukogudeaegne lasketiir on nõukogudeaegsest väljanägemisest hoolimata malevapealiku kinnitusel täiesti turvaline. Foto: Gunnar Siiner / Saarte Hääl

Kahe nädala eest sai Kaitseliidu uus staabihoone nurgakivi. Mitukümmend aastat on organisatsioon leidnud peavarju Kuressaares Väljaku tänaval kahekordses majas. Kuidas Kaitseliidu senine kodu seestpoolt välja näeb, nõustus Saarte Häälele näitama malevapealik kolonelleitnant Gunnar Havi.

Kaitseliidu majja pole sugugi lihtne pääseda: uks on kinni. Korrapidaja küsib pildiga dokumenti ja paneb tulijate nimed kirja. Ülakorrusele viiva trepi seintel vaatavad fotodelt vastu senised malevapealikud. Esimese malevapealiku kolonelleitnant Johannes Poopuu portree on maalinud Kaitseliidu Saaremaa maleva liige Paul Aav.

Ruumikitsikusest annab kohe aimu tõik, et malevapealikul oma kabinetti pole: ta istub teisel korrusel kitsukeses nõupidamistesaalis U-kujulise laua keskel. Seina ehib hiiglaslik metsseapea: selle kinkisid malevale jahimehed. Topise kõrval on seinal koha leidnud kaks ristatud mõõka, paraadmõõgad mõlemad, üks ajalooline ja teine nüüdisaegne. 

Tagasi üles