Kõiki meid ei saa lüüa ühe puuga, iga inimene erineb teisest. Sama kehtib ka kooliõpilaste kohta. Mõni on aeglasem, mõni kiirem, mõni kärsitum, mõni rahulikum. Paraku ei saa kõik koolis kohe esimese korraga õppetükkidest jagu. Siis tuleb abi otsida ja see pole häbiasi.
Järeleaitamine oli, on ja jääb. Individuaalne lähenemine on alati abiks, ütlevad õpetajad. Olgu õpilane siis vähem või rohkem andekas. Mõnda peab natuke järje peale aitama, teisele aga tuleb näpuga järge ajades ühe või teise õppeaine alused selgeks teha. Peaasi, et abiküsija ise tahab.
Uuemal ajal on palju räägitud sellest, et abi vajavad mitte üksnes mahajääjad, vaid ka keskmisest veidi andekamad õpilased. Koolitundides pole ju õpetajal aega ekstra nendega tegeleda, igavledes aga võib kaduda nende huvi ja soov õppida. Seepärast võib ka lisatunde võtta kui õpiabi.
Abistavaid õpetajaid napib, nagu selgub ka tänasest Saarte Hääle loost. Ametlikult õpiabi pakkuva Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad peavad kevadel soovijatele ära ütlema. Ehk oleks see mõnele meie ettevõtlikule õpetajale mõtlemiskoht: rakendada oma oskusi kellegi aitamiseks.