REIN LEMBER ⟩ Ilvese püüdmine pole käkitegu!

Ilves. Foto on illustratiivne.

FOTO: pxhere.com

Abrukal on ilves ikka alles – loom on jäänud kaamerapildile ning ka jahimehed on teda vilksamisi näinud. Kus tal ikka minna – mööda merd ära minna ei saa, jääd ju pole. Selline minek oleks puhas suitsiid. 

Muidugi on endiselt plaanis ilves Abrukalt ära viia, selle asjaga tegelevad keskkonnaagentuuri inimesed. 

Võib ju mõelda, et mis see siis ära ei ole: paneme looma uinutipüssi abil magama ja viime minema. Tegelikult pole see sugugi nii lihtne. Katsu sa ilvesele nii ligidale pääseda, et uinutipüssist tema pihta lasta saab! Et loom aga puuri püüda, peab olema keegi, kes sööda üles paneb, seda valvab ja iga päev kontrollimas käib. 

Ning kui ta siis tõesti uinutatud või puuri läinud on, tuleb tegutseda väga kiiresti ja loom saarelt minema viia. Selleks peavad valmis olema laevad, samuti peab olema koht, kuhu loom ümber asustada. Peab olema ka kindel, et ilves uues kohas koduneb. See ilvese püüdmine ja ümberasustamine on keeruline ettevõtmine, mis võtab aega. 

Sellega, kas ja kui palju ilves Abrukal pahandust teeb, on nii ja naa. Väidetavalt on ära kadunud mõni kass. Samas – kas just ilves selles süüdi on? Juba enne, kui see ilves sündinudki oli, sai näiteks minu kass otsa rebastega võideldes. 

Väidetavalt on otsa saanud vastsündinud vasikaid ja lambatallesid. Kui loomad aga vabas looduses poegivad, teevad nad seda vaikselt metsatukas või põõsa all. Nii on vasikaid ja tallesid kadunuks jäänud ka enne, kui ilves Abrukale jõudis. Seega ei julge mina väita, et see kindlasti ilvese töö on. Muidugi pole see välistatud.

Hirmul ilvese ees on suured silmad. On loomulik, et kui keegi räägib ilvese kohta õuduslugusid, tekitab see hirmu neis, kes ei tea, et ilves inimest ei ründa. Seepärast oleks saare kodurahu huvides parem, kui meie ilves endale teise kodu leiaks. Näiteks võiks ta elada Haanjamaal Abruka ilvese nime all. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles