VIDEO ⟩ Saaremaa muuseumi tekstiilid jõuavad küberruumi

SIILIKUD SIRGEKS : Fotograaf Sven Tupitsal aitas riideesemeid pildistamiseks sättida Piret Hiie-Kivi.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa muuseum teeb kultuuriväärtuste digiteerimisprojekti raames kõikidele huvilistele digitaalselt kättesaadavaks ligi kuussada riide- ja tekstiileset ehk umbes veerandi oma tekstiilikogust.

Saaremaa muuseumi digitaalsest varasalvest on praegu kõige populaarsem fotokogu, kuid esemetest pakuvad uurijatele nii kohapeal kui ka kaugemal kõige rohkem huvi just rahvarõivad, vaibad ja muud tekstiilid. Seetõttu jõuavadki piltidele just need säilikud, seda enam, et nende kvaliteetne ülespildistamine on muuseumi enda jaoks keeruline ettevõtmine.

NÄEB HOIDLATE HINGEELU: Kaks aastat kestva projekti käigus saab Sven Tupits põhjaliku ülevaate sellest, millistes tingimustes meie kultuuripärandit säilitatakse. Saaremaa muuseumi hoidlat nimetab fotograaf ideaalseks, erinevalt näiteks Rocca al Mare vabaõhumuuseumist, kus riik peaks tema hinnangul kiiresti midagi ette võtma.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Ükshaaval küsitakse nii üldvaateid kui ka detaile, seetõttu otsustasime need kõikidele kättesaadavaks teha,” selgitas muuseumi peavarahoidja Priit Kivi. “Esimesed valikud saab sel moel ära teha, aga põhjalikumatel uurijatel soovitame muidugi kohapeale tulla.”

Muuseum loodab digiteerimisega saada esemete kohta ka täiendavaid andmeid. “Loodetavasti saame mõningaid esemeid täpsemalt määrata ja mingit laiemat infot. Fotode ülespanemine on näidanud, et tuntakse ära inimesi, kohti, tekivad uued seosed ja ka uute fotode pakkumised,” rääkis Kivi.

HARULDANE EKSEMPLAR: Piret Hiie-Kivi sätib hoiukarpi tagasi unikaalset musta Muhu seelikut n-ö triibueelsest ajastust ehk 19. sajandi esimesest poolest.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tekstiilide jäädvustamiseks on Kuressaares muuseumi Arhiivi tänava hoidlas kolm nädalat üleval olnud fotograaf Sven Tupitsa pop-up-stuudio. “Loome kohapeal ideaalilähedased tingimused, mida igapäevaselt muuseumidel ei ole,” märkis fotograaf, kelle sõnul on säilikute pildistamisel kõige olulisem pedantsus ja täpsus.

Riideesemeid pildistatakse mitmest küljest, kaasa arvatud ka olulisemaid detaile või eritunnuseid. Kõik võetakse üles tasapinnaliselt. Tupits selgitas, et siis ei ole kangas venitatud ja kõik mustrid jäävad korralikult näha. Ja näiteks selliselt jäädvustatud vaibad võimaldavad näha ka suurt tervikpilti. Fotofailid on piisavalt suured, et uurijad saaksid süveneda nii materjali struktuuri kui ka mustrite kõige pisematesse detailidesse.

Tupits nentis, et projekti käigus näeb palju põnevaid esemeid, toredaid inimesi ja muuseumide siseelu. Aga ka trööstitust, mis mõnel pool hoiutingimuste osas valitseb. “Kiiresti on vaja korralikke hoidlaid, aga ennekõike peaks keegi otsustama, mida hoida ja säilitada,” lausus ta.

Kahe aasta jooksul on kavas 15 muuseumis üles pildistada 26 437 eset, pildid tehakse kättesaadavaks muuseumide infosüsteemis MuIs.

Kultuuriväärtuste digiteerimisprojekt

Riigi mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandobjekti, millest praegu on digitaalsel kujul talletatud vaid umbes kümnendik. Kultuuriministeeriumi kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks sellest kolmandik: 3% dokumendi-, 32% eseme-, 60% nii filmi- kui ka foto-, 55% kunsti- ning 28% trükipärandist.

Eesti Rahva Muuseum veab esemepärandi digiteerimist ning osaleb trüki-, dokumendi- ja fotopärandi projektis. Esemepärandi digiteerimistöid teeb Ratus OÜ ühes kaaspakkuja Sven T. OÜ-ga. Tegevuskava keskendub suures osas pärandile aastatest 1900 kuni 1940, projekti on rahastatud Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest. Digiteerimistööd lõpevad Tallinnas 2020. aasta suvel ja edasine töö toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis, projekti orienteeruv lõpp on 2021. aasta suvi.

Tagasi üles