Saarlased plaanivad Bornholmiga võrdsete koostööd

Raul Vinni
, ajakirjanik
Copy
BORNHOLMI VISIIDIL oli kaasas Läänesaarte kammerorkestri eestvedaja Edoardo Narbona, kes vestleb kohaliku abivallavanema Morten Riisiga.
BORNHOLMI VISIIDIL oli kaasas Läänesaarte kammerorkestri eestvedaja Edoardo Narbona, kes vestleb kohaliku abivallavanema Morten Riisiga. Foto: Erakogu

Möödunud nädalal käis Saaremaa esindus Taanis Bornholmi saarel, et aastaid tagasi soikunud koostööd taaselustada. Järgmisel aastal loodetakse Taani saarele juba tugevam märk maha jätta.

Taasiseseisvumise ajal oli Bornholmist saarlastele suur tugi: toimusid õpilasvahetused, saarlased käisid Taanis hankimas oskusi nii erialaselt kui ka ühiskonnakorralduse mõttes, saadi ka materiaalset abi. Saarlaste jaoks oli koostöö Bornholmiga justkui kiirendi uue eluga kohanemiseks, mida muul Eestil kasutada polnud. Pärast Eesti Euroopa Liitu astumist jäi koostöö soiku.

Nüüd, kus Bornholmiga sidemeid pidanud organisatsiooni Balti Sild loomisest on möödunud 30 aastat, on taas tekkinud soov kontakti otsida. Eestvedajaks Jaanika Tiitson, kes ise omal ajal ühe õppeaasta Bornholmil veetis.

Balti Silla uuestisünd

Eelmisel nädalal Saarte koostöökogu toel Taanis käinud gruppi kuulunud Tiitsoni sõnul on SKK varemgi soovinud teha õppereisi näiteks sealsete väiketootjate juurde, kuid nüüd võeti kõigepealt ühendust kunagiste Balti Silla eestvedajatega.

Taanlased olid saarlaste külaskäigust kuuldes väga positiivselt üllatunud. Ühe päeva jooksul toimunud erinevate kohtumiste tulemusena loodab Tiitson, et koostööd hakatakse tegema mitmel erineval tasandil. Järgmisel kevadel mai lõpus plaanitakse Bornholmil korraldada Saaremaad tutvustav kultuurifestival.

Seekord olid visiidil kaasas Läänesaarte kammerorkestri eestvedajad Edoardo Narbona ja Annikki Aruväli, kes otsisid sobivaid esinemispaiku ja koostööprojekte kohalike muusikutega. Orissaare gümnaasiumi direktor Marjana Prii kohtus Rønne erakooli juhiga, koos arutati võimalusi põhikooli vanema astme noorteprojektideks. SKK analoogi, Bornholmi kohaliku tegevusgrupi juhatusega lepiti Koit Kelderi eestvedamisel kokku kontaktide ja kogemuste vahendamises väiketootjate liinis. 

Kultuurifestivali raamesse on plaanitud ka konverents Saaremaa ja Bornholmi suhetest ajaloos ja tulevikus. Kavas on välja anda Balti Silla tegevust kajastav raamat. 

Konverents ja raamat

Üks mõte on saarlastel veel, nad tahaksid Bornholmile maha jätta oma maamärgi. Pakutud on näiteks väikese puudesalu istutamist. Väga hästi läks Saaremaa abivallavanema Kristiina Maripuu ja tema Bornholmi kolleegi Morten Riisi kohtumine. Sel kohtumisel osalesid meie poolt veel arendusnõunik Anu Vares ja Bornholmi kultuurinõunik Louise Krogriis. 

Nüüd, kus mõlemal saarel on üks suur omavalitsus, on meil võimalik suhelda võrdsetelt positsioonidelt ning me mõistame üksteise rõõme-muresid paremini, märkis Jaanika Tiitson.

Tema sõnul elab Bornholmil veel piisavalt inimesi, kes toona saarlasi aitasid ja õpilasi oma kodudes vastu võtsid.

Saaremaal elav bornholmlane Kristian von Wowern näeb kahe saare koostöö taaselustamisel head tulevikku. Minevikuga võrreldes on olud väga palju muutunud, kinnitas von Wowern, kes sattus Saaremaale elama just tänu Balti Sillale. “Saaremaa ei ole enam “väike vaene sugulane”,” tõdes ettevõtja von Wowern. 

Nüüd ollakse võrdsed ning tema sõnul on ka asju, mida Bornholmil oleks Saaremaalt õppida. Kindlasti tasuks maha istuda ja rääkida, kuidas mõlemad saared on viimase 20 aasta jooksul arenenud ning võtta vastastikku õppust. Tema sõnul vääriks taastamist ka õpilasvahetus ja lühiprojektid erinevates valdkondades.

Rõõm näha võrdseid

Bornholmlane Peter Kyhn, kes koos saarlannast abikaasa Tiinaga elab küll Lõuna-Rootsis, kuid aitas nüüd Saaremaa delegatsiooni, ütles, et rõõm oli näha saarlasi nüüd taanlastega võrdseina. “Ma mäletan, kuidas ma üheksakümnendate alguses jagasin taskuraha Bornholmile saabuvatele saarlastele,” meenutas ta. 

“See oli minu jaoks piinlik, saajate jaoks kindlasti veelgi piinlikum, aga alternatiive ei olnud: meie maal ei saanud midagi teha, kui sul raha ei olnud. Ja Vene rubla ei olnud korralik raha.”

Kyhn ütles, et Saaremaa delegatsiooni iseseisvus ja soov partnereid leida, oli Bornholmi-poolsetele vastuvõtjatele suur ja positiivne üllatus. Kyhni sõnul on tema alati nõus kaasa lööma, kui keegi tahab minevikku meenutada ning tulevikus midagi ette võtta.

Loodetavasti on juba sel sügisel Saaremaale oodata Bornholmi inimeste vastukülaskäiku, et edasist tegevust täpsemalt arutada. Jaanika Tiitson ja Silvi Teesalu ootavad kõigi saarlaste ideid, kes tahaksid kultuurifestivali raames Bornholmil midagi ette võtta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles