Rahandus-, majandus- ja keskkonnaministeerium tutvustasid teisipäeval riigikogu keskkonna- ja majanduskomisjonile mere kasutamise stsenaariumi, kus muu hulgas toodi välja võimalikud meretuuleparkide asukohad.
Meretuulepargid varjaksid sõrulaste vaateid enim
13. märts 2020, 00:20
Keskkonnakomisjoni liige, EKRE fraktsiooni esindaja Peeter Ernits ütles Saarte Häälele antud kommentaaris, et see puudutas mitte üksnes kohti, kuhu saaks üles seada meretuulikud, vaid ka paiku, kus hakata arendama seni pea olematut merekalakasvatust, karpide ja vetikate kasvatamist.
Ta märkis, et põhjaliku töö tulemusena on sõelutud välja piirkonnad, kus riigikaitselisi ega keskkonnaalaseid piiranguid pole. Selliseid alasid on Ernitsa andmeil ühtekokku veidi üle 1800 ruutkilomeetri ja enamik neist asub Saaremaa läänerannikul ja Ruhnust põhja poole jäävatel merealadel. “Kuigi kõige magusamad paigad asuvad Sõrve poolsaare pikendusel, välistab lindude ja nahkhiirte rändetee tuulikute rajamise sinna,” tähendas Ernits.
Majandusministeeriumi mure on aga tema sõnul, et vaatekoridorid merele oleksid võimalikult kitsad. “See tähendab, et Atla, Jämaja ja teiste Sõrve sääre külade inimesed, samamoodi nagu Tagamõisa poolsaare ja Vilsandi elanikud, nõuaksid loojangu imetlemiseks laiemaid vaatekoridore merele, kui praegu kavandatavad 5–7 kilomeetrit,” märkis Ernits.
Oma Facebooki lehele tehtud postituses selgitas ta, et häda kogu asja juures ongi vaatekoridoridega, mis merest, kuhu saab hiigeltuulikuid püstitada, suured tükid välja lõikavad. Nn vaatekoridor on koht, kus tuulikud loojangut nautivaid inimesi ei häiri. Praeguse plaani järgi on Saaremaa lääneranniku vaatekoridorid kavandatud 5–7 km laiused.
Samas arutati tema sõnul, et kohalik rannarahvas peaks hiigeltuulikutest teenitud kasumist mingi osa endale saama. Iga meretuuliku ruutkilomeeter toovat Ernitsa andmeil riigi kaukasse aastas 300 000 eurot, mis 1800 ruutkilomeetriga korrutades teeb 550 miljonit aastas. “Peale jäi kahjuks seisukoht, et see pole arukas,” sõnas Ernits. “Muuseas, tuulikud, mis merre istutatakse, on Oleviste kirikust mitu korda kõrgemad.”
Kõigele lisaks on Sõrve säärest läände reserveeritud mereala, kuhu saaks paigutada ujuvaid meretuulikuid. Saaremaa rahvale tutvustatakse plaani aprillis.