TRIIN LEPLAND ⟩ Tuleviku meri sõltub tänastest otsustest

Ekspertide hinnangul ulatub 700-megavatise projekti investeering 1,5 miljardi euroni. Foto: MORRIS MAC MATZEN/REUTERS

"Eesti mereala planeeringu põhilahenduses on kõikide tegevusvaldkondade puhul arvestatud nii keskkonna, majanduse kui ka sotsiaalsete mõjudega," kirjutab rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Triin Lepland. 

Sama kehtib tuuleenergeetika alade võimalike asukohtade osas, kinnitab rahandusministeerium kui planeeringu koostaja.

Saarte Hääles 13. märtsil ilmunud kirjutis „Meretuulepargid varjaksid sõrulaste vaateid enim" kajastas mereplaneeringu tutvustamist Riigikogu keskkonna- ja majanduskomisjonide ühisistungil 10. märtsil. Kirjutises refereeriti komisjoni liikme Peeter Ernitsa sõnavõttu üleriigilise mereala planeeringu teemal. Artiklis on välja toodud mitmeid ebatäpsusi, mis avalikustatud mereplaneeringu põhilahendusega täiesti kokku ei lähe ning võivad segadust tekitada. Seetõttu selgitab rahandusministeerium esitatud väiteid ja mereplaneeringu põhilahendusi.

Tuule-energeetika alade võimalikud asukohad. Riigikogu liige Peeter Ernitsa sõnul on põhjaliku töö tulemusena välja sõelutud piirkonnad, kus riigikaitselisi ega keskkonnaalaseid piiranguid pole. Ministeerium selgitab, et üleriigilises mereplaneeringus on tuule-energeetika alade leidmisel kasutatud etapiviisilist lähenemist, mida ka ühisistungil tutvustati. Selle järgi on välistatud tuule-energeetikaks sobivate alade kattumine kaitstavate loodusobjektidega ning lindude jaoks oluliste piirkondade ning rändekoridoridega, samuti nahkhiirte teadaolevate rändekoridoridega. Arvestatud on riigikaitseliste piirangute ja parima olemasoleva teabega nii keskkonna, majanduse kui ka sotsiaalsete mõjude seisukohast. 

Sellise lähenemisega on leitud tuule-energeetika jaoks potentsiaalselt sobivad alad. Nende puhul on loamenetluse etapis vajalik arvestada veel terve rea tingimustega. Planeeringu tingimuste järgi peab arendaja järgmises etapis tegema koostööd erinevate ekspertide ja ametiasutustega, et täpsustada mõjusid tuulikute asukohtade ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel. Vajadusel tuleb teha täpsemad uuringud.

Mereplaneeringus ei ole paika pandud vaatekoridoride laiust. Saarte Hääles toodud väide, et kavandatud on 5-7 km laiused vaatekoridorid, ei vasta tõele. Planeeringus on sotsiaalsete mõjude hindamise tulemusena esmalt välistatud tuule-energeetikaks sobivad alad rannajoonele lähemal kui kuus meremiili (11,1 km), et poleks vahetuid visuaalseid mõjusid rannikule. 

Seejärel on lahenduses märgitud olulisemate vaatekoridoride põhimõttelised asukohad, kus tuleb edaspidi eelkõige arvestada nende koridoride säilimise vajadusega. Koridoride ulatus, laius ja asukoht täpsustatakse eraldi uuringuga. Seda küll alles tuulikute paigutuse ja parameetrite selgumisel hoonestusloa staadiumis, mille käigus tehakse täiendavat koostööd kohaliku omavalitsusega. Vaatekoridoride laiusi mereplaneering ei sätesta.

Ühisistungil tõid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MIK) ametnikud vaatekoridoride võimaliku laiuse näite, kuid tegemist ei olnud planeeringulahenduses sätestatuga. Koridoride ulatuse, laiuse ja asukoha täpsustab MKM eraldi uuringuga. Uuringu koostamise vajadus lisatakse ka mereplaneeringu tegevuskavva.

Riigi tulu tuule-energeetika aladest on lahtine. Saarte Hääle kirjutises on viidatud ka võimaliku riigitulu suurusele tuule-energeetika alade realiseerumisel. Rahandusministeerium selgitab, et viidatud suurusjärk põhineb esialgsetel arvutustel, mis tulenevad mereala planeeringu käigus koostatud majandusmudelist. Mudel näitab ligikaudseid suurusjärke, mis muutuvad oluliselt täpsemaks, kui selguvad tuulikute asukohad, maht ja võimsus. Samuti arvestatakse vajadusel muude planeeringus sätestatud tähtsate tingimuste ja suunistega. 

Mereala planeering keskendub eelkõige mereala kooskasutusele ja uutele merekasutusviisidele – vesiviljelusele ja energiatootmisele. Selleks, et neid erinevaid viise mereruumi mahutada, antakse suuniseid kõikides valdkondades.

Planeeringu põhilahenduse avalik väljapanek toimus 17. veebruarist 18. märtsini. Kuna Eestis välja kuulutatud eriolukorra tõttu on kõik avalikud kogunemised keelatud, lükkub paraku edasi ka 17. aprillile kavandatud avalik arutelu Kuressaares Arensburg Boutique Hotel & Spas. Uue kuupäeva anname teada siis, kui avalikke kogunemisi enam ei keelata. Tulemata see arutelu ei jää, et saarlased võiksid mereplaneeringu kohta küsimusi ja ettepanekuid esitada ning selgitusi saada. 

Meie tulevikumeri sõltub tänastest otsustest!