Saare Matusebüroo: võimalusel lükake lähedase matus edasi

PIGEM MATUSED EDASI LÜKATA: "Meie matusekultuuris on oma kindlad tavad, mida praegu täita ei saa," tõdes Helju Välisson.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saare Matusebüroo juhataja sõnul mõistavad lahkunute lähedased soovitust korraldada eriolukorra ajal kirstumatuse asemel urnimatus ja oodata ärasaatmisega ajani, mil eriolukord möödas.

Olgu eriolukord või mitte – kui inimene on lahkunud, peab korraldama tema ärasaatmise ja matused. Saare Matusebüroo juhataja Helju Välissoni sõnul tuleb nii ühe kui ka teise puhul arvestada teistsuguste tingimuste ja rangemate nõuetega kui harilikult.

"Matuseid toimub ka eriolukorra ajal – nii täna kui ka homme," ütles Välisson. Tema sõnul jäetakse lahkunuga aga võimalusel hüvasti kodu juures ja ärasaatjate ring on väike. "Tohib ju matuste korral praegu koos olla kuni kümme-viisteist inimest," märkis Välisson. 

Eraldi morg

Ta lisas, et matusebüroo leinaruumis Kuressaares Aia tänaval on lahkunut ära saatmas olnud ka vaid mõni üksik inimene. 

"Ka peielaudu praegu paraku ei tehta," tõdes Välisson.

Saaremaal on koroonaviiruse tõttu surnud juba mitu inimest, kelle matuste ja ärasaatmise korraldamiseks on pöördutud Saare Matusebüroo poole.

"Terviseameti tugev soovitus on lahkunu kohe tuhastamisele saata," ütles büroo juhataja. 

Kui aga inimene ise on soovinud või soovivad tema lähedased kindlasti kirstumatust, peab kirst olema kinni ja ärasaatjate arv väike. Ka pole soovitav korraldada leinatalitust ruumis sees, vaid võimalusel õues. "Kuna lahkunu soov on püha, siis me austame lähedaste otsust, aga peame täitma juhiseid," tõdes Välisson. 

Koroonaviiruse tõttu surnuid ei hoia Saare Matusebüroo Kuressaare haigla morgis, vaid teistest lahkunutest eraldi, oma morgis. Sealt viiakse nad võimalikult kiiresti ehk kohe pärast dokumentide vormistamist mandrile krematooriumisse.

"Isegi kui viiruse tõttu peaks surmade arv tõusma, saaksime ruumide poolest hakkama," lausus Välisson. "Teeme ju koostööd Kuressaare haiglaga – küll me koos lahenduse leiaksime."  

Välisson tunnistas aga, et on mures oma ettevõtte töötajate pärast. 

"Nemad tegutsevad ju samuti eesliinil," tähendas Välisson. 

Juhataja sõnul varustab lahkunuid transportivaid mehi maskide ja kaitserõivastega haigla. "Ka vallavalitsus eraldas neile kaitsekostüümid," lisas Välisson. "Nädal aega saame hakkama, siis vaatame, kuidas edasi. Isegi kui lahkunu pole koroonaviiruse ohver, peavad meie mehed ikkagi kaitseriietust kandma."

Tavasid järgida ei saa

Praeguse eriolukorra ajal soovitab Saare Matusebüroo lahkunu tuhastamist ja matusetalituse edasilükkamist ka siis, kui inimene pole surnud koroonaviiruse tõttu. 

"Eriti soovitame seda juhul, kui lahkunu sugulaste ja sõprade ring oli suur ja neid, kes tahaks tulla teda ära saatma, palju," ütles Välisson. "Nii saaks hüvasti jätma tulla ka inimesed, kes elavad mandril või koguni välismaal."

"Meie matusekultuuris on oma kindlad tavad, mida praegu täita ei saa," tõdes Välisson. "Väga oluline on pakkuda lahkunu omastele lähedust ja tröösti. Praegu aga ei saa leinajatel isegi kätt suruda, et kaastunnet avaldada, kallistamisest rääkimata."

Välisson leiab, et ka seetõttu oleks parem lükata matused edasi ajale, mil lahkunut saab mälestada nagu kord ja kohus. "Küllap see aeg kord jälle tuleb," lausus ta.

Kuidas toimida, kui kriisiolukorras lahkub lähedane?

Rahvastikuministri juhised matuste korraldamiseks: 

  • Matusetalitus tuleb läbi viia äärmiselt piiratud omaste ringis, sõltumata sellest, kas tegemist on kirstu- või urnimatusega.
  • Matusel tuleb hoiduda tavapärastest leina jagamise ja kaastunde avaldamise viisidest, kallistamisest ja kätlemisest ning vältida muul viisil füüsilist kokkupuudet teiste inimestega.
  • Vältida tuleb lahkunu ja leinatalitusega seotud esemete puudutamist.
  • Matusetalitus tuleb läbi viia (äärmiselt) lühidalt.
  • Vältida tuleb peielaua korraldamist.
  • Vältida tuleb matusetalituse pidamist ruumides (kirikud, kabelid, kodud) ja matusetalitus tuleb läbi viia kalmistul või mujal vabas õhus.

Alates 1. juulist 2019 muutus Eestis surma registreerimise kord kodaniku jaoks lihtsamaks. Tervishoiuteenuse osutaja ehk arst vormistab surmateatise elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse seal automaatselt. Lahkunu lähedastel ei ole enam vaja perekonnaseisuasutuses (Saaremaa vallavalitsuses) surma registreerida. 

Perearst väljastab esmase surmatõendi, mis on vajalik näiteks matmistoimingute korraldamiseks. Võimaluse korral soovitame praeguses eriolukorras vältida perearstiga otsekontakti ning võtta ühendust telefoni teel. 

Saaremaa vallast saab taotleda matusetoetust. 250-eurost toetust makstakse õigustatud isikule kuni kolm kuud pärast isiku surma.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles