Saaremaal vähenes põllumaa müügitulu

Põllumaa Foto: Halinga OÜ

Maa-ameti andmetel tehti Saare maakonnas 2019. aastal haritava maaga 62 ostu-müügitehingut, mis oli ühe võrra vähem kui aasta varem. Saaremaal vahetas möödunud aastal omanikku 800 hektarit haritavat maad ja 300 hektarit looduslikku rohumaad.

62 tehingu koguväärtus oli 752 000 eurot ehk 102 000 eurot vähem kui 2018. aastal. Kokku on Saare maakonnas katastrisse kantud 56 000 ha haritavat maad ja 19 200 hektarit looduslikku rohumaad. 

Tehingute koguarv oli kõrgeim Harju maakonnas, kus tehti kokku 185 tehingut 14,4 miljoni euro väärtuses. Vägeva hüppe tegi Hiiumaa, kus tehingute väärtus kasvas 190 000 eurolt 574 000-le. 

Haritava maa hektari mediaanhind ehk vabaturu tehingute hind Eestis oli mullu 3289 eurot, mis oli 2018. aastaga võrreldes kaheksa protsenti kõrgem. Viie aasta taguse ajaga võrreldes püsib põllumaa hektari mediaanhind ligi kolmandiku võrra kõrgemal. 

Saartel odavam

Maakonniti oli haritava maa hind kõrgeim Põlva, Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas, kus hektari mediaanhind oli üle 3800 euro. Mediaanhind oli madalaim Lääne-Eesti saartel: Saare maakonnas 2488 eurot hektar ja Hiiu maakonnas 2503 eurot hektar. 

Saaremaal tehti haritava põllumaaga mullu 53 vabaturu tehingut, kaheksa tehingut vähem kui aasta varem. Tehingute arvu vähenemine ja hektari mediaanhinna stabiilne kasv võib tähendada maade koondumist suurettevõtjate kätte.

Ostu-müügitehingute hinnad ei saa tõusta, ilma et ei kasvaks tulu maa kasutajale, samuti mängivad oma rolli EL-i toetused. 

Maa-ameti analüüs toob välja, et üheks haritava maa hinda mõjutavaks teguriks on mulla boniteet ehk viljakus. Kõige kõrgema keskmise boniteedihinnanguga mullad on Järvamaal (49), Saaremaal on see näitaja 35. Põllumaa, mille keskmine boniteet on alla 34 hindepunkti, on keskmiselt ligi kolmandiku võrra väiksema mediaanhinnaga kui põllumaad, mille hindepunkt on üle 50. 

18 protsenti rohkem 

Haritava maa boniteediväärtuse kasv 1 hindepunkti võrra mõjutab hektari hinda keskmiselt 33,3 euro võrra. Ka mõjutab haritava maa väärtust maatüki pindala. Kuni 10 hektari suurune põllumaa on keskmiselt kaheksa protsenti madalama mediaanhinnaga, kui seda on põllumaa, mille pindala jääb vahemikku 10–20 hektarit. 

Võrreldes aga maatükke suurusega kuni viis hektarit ja maatükke, mis on suuremad kui 20 hektarit, on hinnaerinevus ligi 13 protsenti. Haritava maa pindala kasvades 1 hektari võrra suureneb mediaanhind keskmiselt 9,6 eurot. Põllumaa hinda mõjutavad ka kaugus teedest ja kitsendusi põhjustavad vööndid. 

Maa-ameti andmetel tehti 2019. aastal Eestis haritava maaga 1276 ostu-müügitehingut, mis oli 18% enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli 58,3 miljonit eurot ja käive suurenes 2018. aastaga võrreldes ligi 22 miljoni euro võrra.