Vallavanem Kallase lahkumisavaldus viitab kriisi kõrgpunkti möödumisele

MADIS KALLAS: “Ma ei suutnud olukorda piisavalt kriitiliselt hinnata ega saadud infot ümber lükata. Seepärast on õige, et lahkun vallavanema ametist. Nii saab vallavalitsus tagasi töörahu, mille tagamine oleks minu jätkamisel keeruline.”

FOTO: Marko Mägi

Esimese vihje selle kohta, et kavatseb tagasi astuda, andis Saaremaa vallavanem Madis Kallas nädala eest esmaspäeval. 

“Mis puudutab vastutuse võtmist, selle juurde tullakse tagasi kohe pärast seda, kui kriisi nii-öelda epitsenter on ületatud ja me näeme, et olukord Saaremaal on hakanud minema stabiilsemaks,” lubas Kallas 13. aprillil Saaremaa vallavalitsuse Facebooki kanali otseülekandes. 

Ta lisas: “Kahjuks hetkel me seda veel öelda ei saa, kuna hospitaliseeritute arv jätkuvalt ei lange.”

Kallas lähtus edasistes otsustustes arvudest: haiglaravi vajas Kuressaares esmaspäevase seisuga 58 inimest, seejärel hakkas see number iga päevaga kahanema ja reedel, 17. aprillil oli koroonahaigeid 43. Samamoodi langes saarlaste testimise positiivsete tulemuste kõver. Reedel andis terviseamet teada vaid neljast uuest koroonapositiivsest saarlasest, ehkki teste oli tehtud 74. 

Saatuse irooniana avaldas Briti rahvusringhääling just eelmisel nädalal uudisklipi, millest jäi maailmale mulje, et Saaremaa on koroonaga püstihädas. 

Britid jätsid mainimata, et eeltöö uudise jaoks tehti kahe nädala eest, mil kõik näitajad liikusid tõepoolest kasvukõveral ja mitmed avaldused lähtusid pigem emotsioonidest (näiteks haiglajuht Edward Laane “We need help!” – Me vajame abi! – toim). 

Eelmisel nädalal oli kasv aga pöördunud languseks. Nädalavahetusel testiti vaid mõned üksikud saarlased, kuid siiski mainis päästeameti toetusmeeskonna juht Mati Raidma eile ära fakti, et pühapäeval tehtud kõik kolm koroonaproovi olid negatiivsed. 

“Väga väike proovide arv, kuid esimene päev, mil tulemus oli null!” sõnas Raidma. 

Reedeks oli vallavanema otsus tagasi astuda lõplik ja terve nädalavahetuse tegeles sotside ajutrust talle järglase otsimisega. SDE Saaremaa piirkonna juht Rando Kubits ütles eile, et mõned kandidaadid on. Üks neist on kindlasti ka abivallavanem Marili Niits. 

Kindel on see, et vallavalitsuse verelaskmine puudutab ainult Madis Kallast, mitte aga abivallavanemaid. Samuti on Kubitsa sõnul SDE huvi vallavalitsuse juhi portfelli oma ridades hoida ehk koalitsioonipartneriga võimutippu ümber mängida pole kavas.

SDE juhtfiguur Jaanis Prii lisas, et ehk on persoonide osas võimalik midagi kosta nädala lõpu poole.  Aega sotsidel uue vallavanema otsimiseks on, sest uue vallavanema ametisse hääletamine on kavas volikogu 28. mai istungil. Iseküsimus on see, et kuna hääletus peab olema salajane, siis ei saa otsust langetada virtuaalsel istungil. Volinikud peavad tulema kokku ja oma hääletussedeli isiklikult hääletuskasti poetama. 

Volikogu esimees Tiiu Aro usub, et mai lõpuks on ehk võimalik istung ka reaalselt kokku kutsuda. 

Saaremaa vallavolikogu aprillikuu istung toimub järgmisel nädalal ajaloos esmakordselt virtuaalselt, samuti osalevad volikogu liikmed sel nädalal arvutite vahendusel volikogu komisjonide koosolekutel, kus põhiküsimuseks 10-protsendiline vallaeelarve kärbe. 

Madis Kallas märkis nädal tagasi, et Saaremaal sai viiruse levik hoo sisse mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu – mitmed suurüritused, spordivõistlused, lisaks naistepäeva üritused –, mida keegi ei oleks tagantjärele vaadates soovinud.

“Tänasel hetkel teeksid nende korraldajad, mitmed riigiasutused teistsuguse otsuse ja loomulikult teeks vallavalitsus ja ka vallavanemana teeksin teistsugused otsused,” rääkis Kallas. “Aga need olid tehtud selles ajahetkes nende teadmiste põhjal, mis meil sel hetkel olid.”

Juba kuu aega tagasi tunnistas vallavolikogu esimees Tiiu Aro Kadi raadios, et tunneb end süüdlasena, et viirusele anti Saaremaal võimalus hakata levima nii plahvatuslikult.

Tema hinnangul oli võrkpallikohtumiste korraldamine viga. “Terviseameti endise juhina ma teadsin, et tegemist on tööka, aruka ja pädeva kollektiiviga, aga sealt ikkagi ei tulnud pädevat soovitust vallajuhtidele. Ma tunnen ennast täiesti süüdi.”

Eile tõid tema sõnad kaasa riigikogu EKRE fraktsiooni arupärimise sotsiaalminister Tanel Kiigele, et too uuriks Eesti võrkpalli liidu presidendi Hanno Pevkuri tegevust, mis oli seotud Itaalia võrkpallurite toomisega Saaremaale. 

EKRE soovib teada, kas info, nagu oleks Pevkur terviseameti esindajaga kohtunud ja mõjutanud ametit mängu toimumiseks luba andma, vastab tõele.

Tagasi üles