Koroonaaja sünnitusel osalevad isad neti teel

Kristina Õun
, Reporter
Copy
NOOR PERE: Muniroh ja Teguh jalutasid eile haiglast koju, poeg Muhammad Rayhan Arthursyan isal käeotsas, vastsündinu Hamžah Alexander Nordika ema rinnal.
NOOR PERE: Muniroh ja Teguh jalutasid eile haiglast koju, poeg Muhammad Rayhan Arthursyan isal käeotsas, vastsündinu Hamžah Alexander Nordika ema rinnal. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Teisipäevase seisuga on aprillis Kuressaare haiglas olnud 15 sünnitust: kümme poissi ja viis tüdrukut. Üsna paljud mehed on osalenud sünnitustel hoolimata sellest, et sünnitusmaja uksed on neile suletud.

Haigla vastutav ämmaemand Marje Altrov tõdes, et eriolukord on mõju avaldanud ka sünnitajatele, kes on seetõttu olnud rohkem hirmul. On isegi juhtunud, et haiglasse jõudmisel aktiivne sünnitustegevus kümneteks minutiteks täielikult kaob. 

“See on otsene märk keha reaktsioonist nii-öelda ohtliku olukorra avaldumise puhul sünnituse ajal.”

Samas on Altrovi sõnul sagenenud see, et naised jäävad võimalikult kauaks koju turvalisse keskkonda ning tulevad haiglasse n-ö viimasel hetkel. 

“Kui lapseke sünnituse ajal kenasti liigutab ja naine tunneb ennast hästi ning võimalusel konsulteerib vahepeal ka osakonna ämmaemandaga, on see iseenesest ju parim variant sünnituse heaks tulemuseks ka praegustes tingimustes,” rääkis vastutav ämmaemand.

Kui seni on naiste haiglakotti kuulunud puhas pesu ja hommikumantel, siis praegu on seal tähtsal kohal tehnika, mis aitab lähedastega kontakti hoida. 

“Tähtsal kohal on sülearvuti, tahvelarvuti, akupank ja muud tarvikud, mis võimaldavad mehel samuti kasvõi 24/7 naisega nende pereks kasvamise loos siiski kaasas olla.”

Indoneesiast pärit Muniroh Putranto sünnitas Kuressaare haiglas oma teise poja ja tunnistab, et eelmisel korral andis mehe juuresolek turvatunde. 

“Seekord, kui tuhud tulid, polnud lähedast, kellest kinni haarata ja tuge saada. Kõik pidi üksi läbi tegema. Aga ämmaemandad aitasid ja muidugi oli neist palju abi,” kiitis Muniroh haiglatöötajaid. 

Nüüd ei näinud isa Teguh Putranto maimukest enne, kui naine eile haiglast välja lubati. “Muretsesin ikka, sest pole ju kolm päeva näinud,” kinnitas Teguh, kes õpib teist aastat TTÜ Kuressaare meremajanduse keskuses laevaehitust. Abikaasa Muniroh töötas kodumaal Indoneesias ajakirjanikuna, praegu on kodune. 

Üks praegu südame all oma teist last kandev noor saarlanna ütles, et tema üksinda sünnitamises mingit suurt traagikat ei näe. “See on lihtsalt selline emotsionaalne tahtmine, et mees saaks ka asjast osa. Eelmise sünnituse põhjal arvan ma, et saaks üksi ka kenasti hakkama,” tõdes ta rahulikult.

Ämmaemand Marje Altrov tunnustab kõiki vapraid saare naisi. Rasedad on tema sõnul tervist hästi hoidnud ja ühtegi viirusekandjat pole rasedate ega sünnitajate seas olnud. 

“Loodame südamest, et nii see ka jääb!” lausus Marje Altrov.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles