/nginx/o/2020/07/28/13236922t1h12ed.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/29/13077165t1h8f1f.jpg)
Liikumispiirangute kehtestamine paiskas päevapealt segi Kuressaare politseijaoskonna töörutiini. Kuigi tänaseks on hakatud rangeid piiranguid leevendama, tuleb politseil jätkuvalt reeglite täitmist kontrollida.
Politsei välijuht Liis Laur: kannatame veidi veel
Kui koroonaviirus tuli ja lõi hetkega sassi kogu saarlaste senise elukorralduse, ootasid kõik hinge kinni hoides, kas ja millal Saare- ja Muhumaa täielikult karantiini pannakse. 14. märtsi korraldusega kehtestatigi liikumisvabaduse piirangud ning silmpilkselt loodi Kuivastusse ka kontrollpunkt.
Kuressaare politseijaoskonna välijuht Liis Laur ütleb, et kuigi seda käiku oli paar päeva ette aimata, tuli sel päeval patrullis olnud politseinikel ametliku teate peale viivitamatult reageerida ja saar nii-öelda lukku panna. “Liikumispiirangute kehtestamise hetkel sõitsime Kuivastusse kohale ja asusime täitma valitsuse korraldusi,” räägib Liis.
Olukord oli uus nii politsei kui ka kõigi saarlaste jaoks. Paljud pidid langetama otsuse, kas minna mandrile tööle või jääda koju pere juurde Saaremaale. Välijuhi sõnul olid inimesed siiski enamasti väga mõistvad ning vaid üksikud väljendasid sadamas kehtivate uute reeglite üle nördimust.
“Mulle ei sattunud ühtegi inimest, kes oleks väga sõnakaks ja vaenulikuks muutunud. Uutest piirangutest oli juba veebi vahendusel nii palju juttu olnud, et enamik teadis, mis seis on. Ei jäänudki üle muud, kui mõista ja leppida, et olukord on nüüd selline,” märgib ta.
Kummituslik linn
Kuigi ka mõni politseinik suhtus uude koroonaviirusesse pisut pelglikumalt, valitses politseinike seas siiski arusaam, et see on nende töö ning teatavad riskid kuuluvad selle juurde.
Aga kui varasematest tööga seotud ohtudest oli politsei piisavalt teadlik ja nendega toime tulemiseks vastavalt välja koolitatud, siis nüüd lisandus selline suhteliselt tundmatu, vaikne ja märkamatu oht, mistõttu tuli kiiresti kasutusele võtta isikukaitsevahendid.
“Õnneks mingit paanilist hirmu pole olnud, et keegi lihtsalt keeldunuks tööle tulemast. See on paratamatu, et meil on ka suurem tõenäosus viirusega kokku puutuda, aga kui meie välja ei lähe, siis pole inimestel varsti äkki enam kodudes ka ohutu,” nendib välijuhina poolteist aastat ametis olnud Liis Laur.
“Eks alguses oli väga palju uut infot, mis vajas arutamist, läbirääkimist ja otsustamist. Aga meie grupis oli algusest peale selline vaim, et teeme ära ja pole hullu midagi,” polnud välijuhi sõnul uues olukorras midagi ületamatult rasket. “Katsumus see muidugi oli, et päevapealt kogu töö ümber korraldada, aga saime hakkama.”
"See on paratamatu, et meil on ka suurem tõenäosus viirusega kokku puutuda, aga kui meie välja ei lähe, siis pole inimestel varsti äkki enam kodudes ka ohutu."
Ühtäkki oli Kuressaare kesklinn reede õhtul inimestest tühi ning see oli esialgu küll harjumatu.
“Vaatad, et oh – üks auto tuleb vastu. Aga see ka politseiauto,” naerab Liis, kuidas kõik oli äkitselt muutunud. Seejuures oli tema sõnul isegi omamoodi põnev, kuidas väljakutsete sisu muutus.
“Üsna harjumatu oli alguses, kui saime väljakutseid võimaliku liikumispiirangute rikkumise kohta. Näiteks saime väljakutse, et kolm last mängisid avalikus kohas palli. Läksime kohale ja tuli hakata selgitama, et uued piirangud seda ei luba.”
Natukene veel kannatust
Välijuht Liis Laur räägib, et kuni soojade ilmade tulekuni olid inimesed väga tublid ja pidasid reeglitest eeskujulikult kinni. Vahel tuli ette, et mõni memm ei olnud uue olukorraga kursis ning noored üritasid selgeks teha, et nemad ka ei tea asjast midagi. Just teismelised olid need, kellega politseil kõige rohkem tegemist oli, kuigi paljud neist olid politseile juba varasemast tuttavad näod.
“Need on sellised kambad, kes alati ringi liiguvad, ning piirangud neid ka ei takistanud. Mõnedele tehti nii suulisi kui ka kirjalikke ettekirjutusi, aga lõpuks kogunes neid nii palju, et noorsoopolitsei pidi sekkuma ja tegeleb nendega edasi,” kõneleb välijuht.
Rohkem väljakutseid on olnud ka seoses rahurikkumistega kodudes, sest pidutsemisvõimalused on piiratud, aga lähisuhtevägivalla väljakutsete arvu kasvu ei ole Saaremaal seni täheldatud.
“Me oleme juba loodetavasti selle olukorra lõpusirgel. Pingutame veel üheskoos, siis saame ehk suve rahulikult nautida.”
Praeguse seisuga on piirangud vaikselt leevenemas, kuid ennast täiesti lõdvaks lasta välijuhi sõnul siiski ei tasu. Politsei tegutseb tema sõnul kehtiva korra alusel ning nii kaua, kuni pole öeldud vastupidist, on neil kohustus jälgida, et inimesed liikumispiirangutest kinni peaksid. Samas on Liisi sõnul mõistetav, et inimesed tahavad vabadust, ning ta nendib, et saarlased on tõesti vapralt vastu pidanud ja käitunud väga eeskujulikult. “Kannatame natukene veel,” paneb Liis Laur südamele. “Me oleme juba loodetavasti selle olukorra lõpusirgel. Pingutame veel üheskoos, siis saame ehk suve rahulikult nautida.”
Politsei jaoks on ees veel üks katsumus, mis tuleb siis, kui kõik piirangud lõplikult kaovad. Liis Lauri sõnul võib siis oodata, et paar nädalat on nädalavahetuseti kindlasti rohkem tööd. “Aga me oleme selleks valmis ning loodame, et üleminek saab olema võimalikult sujuv ja rahulik,” lisab ta.