Keset Kärla alevikku, kalmistu ja jõe vahel asuval haljasalal kõrgub vana maakelder, mis läinud talvel kokku varises ning ohtlikuks muutus. Avatud keldrisuuga varemetele on küll lint ette tõmmatud, ent lastele tundub paik ronimiseks ahvatlev.
Kärla keskuses riivavad silma ohtlikud keldrivaremed
14. mai 2020, 00:22
Juhtunud pole seal õnneks veel midagi õnnetut, kuid kas peab ootamata, et midagi juhtuks, ei mõista kohalik elanik, kunagine Kärla vallavanem Toivo Vaik. Kui varem oli keldri eessein terve ning ukski sel ees, siis nüüd on keldri sissekäik puhas kivivare, kus ka uksepalgid hunnikus, roostes naelad neist välja turritamas.
Vaik pöördus Keldrimäe kinnistul asuva ohtliku koha asjus kohalikku teenuskeskusesse, mille juhataja Krisela Uussaar läkitas mure vallavalitsusele. Vald omakorda pöördus märtsis maaomaniku ehk riigi poole, ent erilist lootust koha peatseks kordategemiseks maa-amet kui valdaja ei andnud.
Vald olgu karmim
Maa-amet lubas keldri lammutamise selle aasta jooksul oma hankeplaani mahutada, kuid see ei saa Toivo Vaigu arvates olla kedagi rahuldav vastus. Suvi tuleb peale, vaheaega nautivad lapsed kipuvad ikka ringi ronima ja varemed on ju ometi sellisel juhul ohtlikud.
Vaik leidis, et siinkohal peaks vallavalitsus toimima samamoodi kui kõigi teiste maaomanikega, kelle kinnistutel ohtlikud objektid – tegema ettekirjutuse ja määrama tähtaja, milleks tuleb ohtlik olukord likvideerida. "Kui maaomanik seda ei täida, määratakse sunniraha ja uus tähtaeg. Kui siis ka ei tee, saadab vald ekskavaatori peale, teeb ise korda ja esitab omanikule arve," rääkis Vaik. Riigi puhul tundub aga, et vald käitub leebemalt.
Valla meediaspetsialist Risto Kaljuste möönis, et tegemist on tõesti kehvas seisus kinnisvaraga. Ta kinnitas, et vallavalitsus on maa-ameti tähelepanu hoone kehvale seisule juhtinud, kes lubas selle tõesti oma plaanidesse võtta, kuid hetkel ei olevat vallavalitsusel midagi rohkemat kommenteerida.
Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro selgitas, et vallavalitsus teatas neile lagunenud keldrist 12. märtsil. Just siis, kui algas eriolukord ja Saaremaale liikumine enam võimalik ei olnud. Seepärast ei saanud amet kohe objektiga ka kohapeal tutvuda, et hinnata, milliseid ohutuse tagamise meetmeid on vaja võtta seniks, kui nad saavad hankekorras tellida lammutamise.
"Mõistame objekti ohtlikkust ja kuna nüüd on Saaremaale liikumise võimalused avanenud, siis esmase ohu likvideerimiseks korraldame hoiatussiltide paigaldamise ja kui avause olukord seda võimaldab, siis ka keldriava sulgemise," lubas Vooro.
Ei oska ennustada
Ta selgitas, et maa-amet riigiasutusena saab mistahes töid tellida vaid riigihanke seaduses sätestatud reeglite järgi. Amet tellib lagunenud ehitiste lammutustöid üle Eesti sellises mahus, et nende tellimiseks tuleb seaduse järgi korraldada avatud menetlusega riigihange.
"Sel kevadel alustasime lammutustööde riigihanke menetlust juba veebruaris ja hanke tulemusel on lepingud juba sõlmimisel," tõdes riigimaa haldamise osakonna juhataja.
Seetõttu ei olnud seda objekti enam võimalik hankesse lisada.
"Kui meil eelarvelisi vahendeid jagub, on kavas korraldada sügisperioodil uus hange, mille käigus saame kavandada ka selle keldri lammutamise," kinnitas Vooro. "Paraku nõuavad kõik tööd rahalisi vahendeid, aga riigis kehtivat olukorda arvestades ei oska hetkel ennustada, mida käesolev aasta meile riigieelarve osas kaasa toob."