Saaremaa abituriendid: ilma eksamiteta pole ülikooli asja

ÕPPIMINE: Juba mõne nädala pärast tuleb Roosmarii Sarapuul ja Aleksandra Männikul teha riigieksamid.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Vaid viis protsenti Saaremaa abiturientidest otsustas kasutada sel aastal antud võimalust riigieksamite tegemisest loobuda. Eestis kasutas sellist võimalust 18% gümnaasiumi lõpetajatest.

Saare maakonnas on 202 abiturienti, kellest 189 otsustas teha matemaatika riigieksami. Eesti keele eksami emakeelena otsustas teha 188 abiturienti, kaks õpilast, kellel eesti keel on teine keel, loobusid riigieksami sooritamisest. Eesti keele eksam toimub 29. mail ja matemaatika 5. juunil.

Tuli motivatsioon leida

Saaremaa ühisgümnaasiumi abituriendid ütlesid, et eksamiteks valmistumine oli suur pingutus, kuid nüüd läheb lihtsamaks: juba tulevast nädalast hakkavad toimuma konsultatsioonid koolis. Eksamite sooritamise teeb veelgi keerulisemaks see, et kahe eksami vahel on napp nädal. 

Ilma eksamiteta jällegi enamik hakkama ei saaks: neid on vaja kodu- ja välismaistes ülikoolides. 

SÜG-i lõpetav Roosmarii Sarapuu ütles, et ta isegi ei kaalunud riigieksamitest loobumist. Isegi kui ülikooli sisseastumisel neid vaja ei lähe, võib see juhtuda tulevikus. Siis on tema sõnul kindel, et mingeid takistusi ei ole. 

Tema koolivend Uku Pokk seevastu teeb vaid eesti keele eksami ja matemaatikast loobus. Ta on kindel, et seda eksamit tal kuskil vaja ei lähe, kuna tulevikuplaanides midagi matemaatikaga seotud ei ole. "Kuid kui ma peaksin ümber mõtlema, saan selle eksami veel ka sügisel teha," märkis ta, viidates, et ust päris kinni ei tõmba. 

Uku Pärtel Rand teeb samuti mõlemad eksamid, öeldes, et praegu on kõik õpitu värskelt meeles. "Kunagi ei tea, kuidas elu kulgeb ning hiljem eksameid järele teha ei tundunud hea otsus olevat," arvas ta. 

Eksamiteks valmistumine oli sel aastal distantsõppe tõttu eriline ja enamiku meelest ka keerulisem. Raskeks tegi selle isegi mitte õpetaja kohalolu puudumine, vaid enesesundimise vajadus. "Nõuab palju enesedistsipliini, et kodus mugavustsoonist välja astuda ja eksamimaterjalid kätte haarata," tõdes Rand. 

Samuti mõlemad eksamid valinud Gendra Allikmaa ütles, et õpetajate videotundide kõrvalt tuli tõesti palju ise õppida. Ta ise usub, et sai sellega hästi hakkama ja läheb eksamitele vastu hea ettevalmistusega. 

Roosmarii Sarapuu märkis, et tema matemaatikaõpetaja Kristi Orgmets nägi küll väga palju vaeva. Iga päev toimusid videotunnid, alati sai abi ja nõu küsida. See aitas kaasa õppimise rutiini tekkimisele ja siis läks juba ladusamalt. 

Õpetajalt nõudis loovust

Järgmisel nädalal alustatakse koolides kümnestes gruppides eksamikonsultatsioone õpetajatega.

Matemaatikaõpetaja Kristi Orgmets nentis, et distantsõpe nõudis kõvasti ümberharjumist. Näiteks sellega, et lapsi pole klassis, või sellega, et nad on nii vaiksed, kuna mikrofonid on välja lülitatud. Tahvel olevat ka olnud hirmus väike ja tuli valmis olla selleks, et ka õpetaja isiklikud lapsed keset tundi sisse sajavad. "Ootan juba esmaspäeva, et saaks õpilasi näha. Kontakttunnid on ikka hoopis midagi muud," leidis Orgmets. 

Kuressaare gümnaasiumi eesti keele õpetaja Marit Tarkin ütles, et konsultatsioonid on õpitule viimase lihvi andmiseks. E-õppe periood oli tema sõnul raskem ning video vahendusel suhtlemisest on isu täis. 

"Ei taha enam arvutit, inimesi tahan," naeris Tarkin, kelle sõnul tuli distantsõppes õpilaste motiveerimiseks igasugu teistmoodi ülesandeid ja vigureid välja mõelda. 

Kuidas sel kevadel eksameid teha?

  • Riigieksamite vabatahtlik sooritamine lubab igal eksaminandil mõelda, kas ta sooritab nii eesti keele kui ka matemaatika riigieksami, ainult ühe neist või ei tee kumbagi. Abiturient otsustab ise oma tuleviku üle. Kõigil abiturientidel on võimalus sooritada lisaeksam 2020. aasta septembris-oktoobris.
  • Eksamiruumide ettevalmistus. Lauad-toolid tuleb asetada nii, et eksaminandid saaksid istuda ühekaupa ja hoida vajalikku distantsi.
  • Riigieksamiruumid saab hajutada eri korrustele, tiiba vm hoone ossa, sh aulasse ja/või võimlasse.
  • Kui gümnaasiumis pole piisavalt ruume, kus eksameid läbi viia, saab kooli pidaja aidata leida sobivaid ruume.
  • Kooli eksamikomisjoni liikmed kinnitab kooli direktor, aineõpetaja võib olla sama aine komisjoni liige, kuid ta ei tohi olla eksamikomisjoni esimees. 
  • Maskide kandmine on terviseameti seisukoha järgi pigem soovituslik, mitte kohustuslik. Eksamiruumi sisenetakse  ükshaaval ja sealt väljutakse ükshaaval.
  • Eksaminandide tualettruumi liikumine tuleb koolil läbi mõelda ja korraldada. Näiteks selline variant: a) eesti keele eksami ajal väljub eksaminand eksamiruumist ja liigub tualetti koos kooli direktori määratud isikuga, kes saadab teda tualettruumini ja tagasi; b) matemaatikaeksami ajal liiguvad eksaminandid tualettruumi vaheajal. Neid pole vaja saata. 
  • Majja saabumise ja majast lahkumise reegleid SA Innove ei kehtesta.
  • Matemaatikaeksami vaheajal majas olles tuleb õpilastel endil 2+2 reeglist kinni pidada ja vastutustundlikult käituda. 
  • Üksikute eksaminandide puhul võib kahtlemata esineda väga eripäraseid muresid, mida üldiste reeglitega on võimatu lõpuni reguleerida.
  • Kui eksami ajaks on taastunud tavapärane liiklus, osalevad eksaminandid eksamil üldjuhul oma kodukooli juures.
  • Eksaminand annab eksamitöö üle kontaktivabalt, st töö asetakse eraldi lauale. Eksaminandid tulevad eraldi asetatud laua juurde eksamitööd üle andma ükshaaval.

Tagasi üles