:format(webp)/nginx/o/2020/05/13/13099874t1hebb1.jpg)
Vaid viis protsenti Saaremaa abiturientidest otsustas kasutada sel aastal antud võimalust riigieksamite tegemisest loobuda. Eestis kasutas sellist võimalust 18% gümnaasiumi lõpetajatest.
Vaid viis protsenti Saaremaa abiturientidest otsustas kasutada sel aastal antud võimalust riigieksamite tegemisest loobuda. Eestis kasutas sellist võimalust 18% gümnaasiumi lõpetajatest.
Saare maakonnas on 202 abiturienti, kellest 189 otsustas teha matemaatika riigieksami. Eesti keele eksami emakeelena otsustas teha 188 abiturienti, kaks õpilast, kellel eesti keel on teine keel, loobusid riigieksami sooritamisest. Eesti keele eksam toimub 29. mail ja matemaatika 5. juunil.
Saaremaa ühisgümnaasiumi abituriendid ütlesid, et eksamiteks valmistumine oli suur pingutus, kuid nüüd läheb lihtsamaks: juba tulevast nädalast hakkavad toimuma konsultatsioonid koolis. Eksamite sooritamise teeb veelgi keerulisemaks see, et kahe eksami vahel on napp nädal.
Ilma eksamiteta jällegi enamik hakkama ei saaks: neid on vaja kodu- ja välismaistes ülikoolides.
SÜG-i lõpetav Roosmarii Sarapuu ütles, et ta isegi ei kaalunud riigieksamitest loobumist. Isegi kui ülikooli sisseastumisel neid vaja ei lähe, võib see juhtuda tulevikus. Siis on tema sõnul kindel, et mingeid takistusi ei ole.
Tema koolivend Uku Pokk seevastu teeb vaid eesti keele eksami ja matemaatikast loobus. Ta on kindel, et seda eksamit tal kuskil vaja ei lähe, kuna tulevikuplaanides midagi matemaatikaga seotud ei ole. "Kuid kui ma peaksin ümber mõtlema, saan selle eksami veel ka sügisel teha," märkis ta, viidates, et ust päris kinni ei tõmba.
Uku Pärtel Rand teeb samuti mõlemad eksamid, öeldes, et praegu on kõik õpitu värskelt meeles. "Kunagi ei tea, kuidas elu kulgeb ning hiljem eksameid järele teha ei tundunud hea otsus olevat," arvas ta.
Eksamiteks valmistumine oli sel aastal distantsõppe tõttu eriline ja enamiku meelest ka keerulisem. Raskeks tegi selle isegi mitte õpetaja kohalolu puudumine, vaid enesesundimise vajadus. "Nõuab palju enesedistsipliini, et kodus mugavustsoonist välja astuda ja eksamimaterjalid kätte haarata," tõdes Rand.
Samuti mõlemad eksamid valinud Gendra Allikmaa ütles, et õpetajate videotundide kõrvalt tuli tõesti palju ise õppida. Ta ise usub, et sai sellega hästi hakkama ja läheb eksamitele vastu hea ettevalmistusega.
Roosmarii Sarapuu märkis, et tema matemaatikaõpetaja Kristi Orgmets nägi küll väga palju vaeva. Iga päev toimusid videotunnid, alati sai abi ja nõu küsida. See aitas kaasa õppimise rutiini tekkimisele ja siis läks juba ladusamalt.
Järgmisel nädalal alustatakse koolides kümnestes gruppides eksamikonsultatsioone õpetajatega.
Matemaatikaõpetaja Kristi Orgmets nentis, et distantsõpe nõudis kõvasti ümberharjumist. Näiteks sellega, et lapsi pole klassis, või sellega, et nad on nii vaiksed, kuna mikrofonid on välja lülitatud. Tahvel olevat ka olnud hirmus väike ja tuli valmis olla selleks, et ka õpetaja isiklikud lapsed keset tundi sisse sajavad. "Ootan juba esmaspäeva, et saaks õpilasi näha. Kontakttunnid on ikka hoopis midagi muud," leidis Orgmets.
Kuressaare gümnaasiumi eesti keele õpetaja Marit Tarkin ütles, et konsultatsioonid on õpitule viimase lihvi andmiseks. E-õppe periood oli tema sõnul raskem ning video vahendusel suhtlemisest on isu täis.
"Ei taha enam arvutit, inimesi tahan," naeris Tarkin, kelle sõnul tuli distantsõppes õpilaste motiveerimiseks igasugu teistmoodi ülesandeid ja vigureid välja mõelda.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium