Maskidega ja maskideta Jüri Arrak piiskopilinnuses

SIIN- JA SEALPOOL EKRAANI: Näituse korraldaja Taniel Vares (keskel) sai rahuloluga tõdeda, et kunstnik Jüri Arrak õnnestus Skype'i vahendusel oma ateljeest otse lossikeldrisse tuua. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Neljapäeval Kuressaare piiskopilinnuses avatud Jüri Arraku isikunäitus "Inimesed ja maskid" on kunstnikul juba arvult üheksakümne viies, kuid Saaremaal alles esimene.

Arraku esimese väljapaneku Saaremaal teeb eriliseks ka asjaolu, et näitusel on kunstniku joonistused ja värviline graafika ning tegu on suures osas tema viimaste aastate loominguga. Elevust tekitas näituse avamisel kasutatud videosild Arraku ateljeesse, mis Saaremaa muuseumi jaoks oli esmakordne katsetus ja mõningatele viperustele vaatamata väga meeleolukalt kulges.

Saatuse tahtel said näituse nimi ja tunnuspilt "Inimesed Buboga" näiteks sellest, kuidas kunst muutub aktuaalse olukorra edasiandjaks. Litograafia "Inimesed Buboga" ehk katkumaskiga valmis juba 2005. aastal, kuigi tundub olevat justkui näituse jaoks tellitud. Ja ka näitus ise Kuressaares oli enam kui aasta tagasi kokku lepitud.

Jüri Arrak ütles näituse avamisele kogunenutele, et maskide teema on tema jaoks olnud tähtis kogu elu. "Kahjuks oleme sellised elukad, kes varjavad oma tegelikku olekut, olgugi et oleme pärit loomariigist ja loomad enamasti maske ette ei pane," sõnas ta.

Näitusele on kogutud maskiteemat laiemalt. Ja nagu on kirjas väljapaneku tutvustuses: loomulikult pole tegemist mitte arstiteaduse, vaid pigem inimpsühholoogia keerdkäikudega. Ka teose "Inimesed Buboga" tegelaskond elab oma pisikest ja sagivat elu katkutohtrite valvsa pilgu all, kuid need tohtrid on tegelikult saadetud ravima vaimset katku – ahnust, rumalust, kadedust, mõttetust, lohakust, silmakirjalikkust, valetamist ja varastamist.

Näitusel saab vaadata mustvalgeid graafikatõmmiseid, mida kunstnik on värvipliiatsite abil täiendanud. Värv lisab kord looduslähedust, kord romantilisust, aga vahel hoopis jõulisust või ähvardavat süngust. Sellises tehnikas graafilised lehed on seni avalikkuse ees olnud vaid mõnel korral. Esmaesitlusel on aga trükisoojad ja vahelduseks täiesti maskivabad litograafiad "Zappik", "Taevane kohtumine", "Võrsed" ja mitmed teised teosed.