Kuigi arhiividokumentide järgi keskendus julgeoleku- ja sõjaväejõudude põhitähelepanu esimestel sõjajärgsetel aastatel nõukogude režiimile vaenulike isikute – metsavendade, desertööride, Saksa okupantide kaastööliste jne – kindlakstegemisele ja kinnivõtmisele, tuli neil tegeleda ka kuritegudega, mille panid tsiviilisikute suhtes toime sõjaväelased ise.
Enamasti oli tegu sissemurdmiste ja vargustega, millega tihtipeale kaasnes ka kaudne kahju, näiteks olid sagedased kalurite püüniste lõhkumised, mille kohta on hulgaliselt teateid nii Torist, Salmelt kui ka Torgust.